• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Paigutamine vanglasse
  • 2. Vanglasisene paigutamine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Paigutamine vanglasse

VangS § 5 lg 1 kohaselt sätestatakse kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädev vangla justiitsministri kinnitatud täitmisplaaniga. Kinnipeetava paigutamisel ja täitmisplaani koostamisel tuleb arvestada reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi (VangS § 5 lg 2). Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 55 "Täitmisplaan" § 1 lg 1 kohaselt nähakse täitmisplaanis ette üksnes Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate pädevus kinnipeetavate ja vahistatute paigutamisel. Seega ei paigutata vahistatuid või kinnipeetavaid täitmisplaani alusel arestimajja.

Täitmisplaani § -s 2—5 nähakse ette vahistatu ja kinnipeetava paigutamise üld- ja erijuhud. Üldjuhul valitakse vangla, kuhu vahistatu paigutatakse selle järgi, milline kohus on kohaldanud isiku suhtes tõkendina vahistamist. Nii sätestatakse nt täitmisplaani § 2 p 1, et üldjuhul paigutatakse vahistatu Tartu Vanglasse, kui tema suhtes on kriminaalmenetluses tõkendina vahi all pidamist kohaldanud Tartu Ringkonnakohus, Viru Ringkonnakohus, Viru Maakohus või Tartu Maakohus. Erijuhtudel võib täitmisplaani regulatsioonist kõrvale kalduda ning paigutada vahistatu ka teise vanglasse, kui see on vajalik kriminaalmenetluse või vahistatu julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel (täitmisplaan § 3 lg 1). Erinevalt vahistatu üldjuhtudel paigutamisest (üldjuhtudel toimub paigutamine nö "automaatselt," järgides täitmisplaani § 2 sätteid) toimub vahistatu erijuhtudel paigutamine üksnes Justiitsministeeriumi otsuse alusel (täitmisplaan § 3 lg 1).

 Näide: 13.09.2007 kohaldab Viru Maakohus Indrek Susi suhtes tõkendina vahistamist, ning vahistatut tahetakse paigutada Tartu Vanglasse. Tartu Vanglas aga selgub, et vangla eeluurimisosakond on osaliselt remondis ning seetõttu on vanglas vahistatutele kohti vähem, kui vangla ehitamisel ette nähtud. Seega ei ole Indrek Susi kusagile paigutada. Justiitsministeeriumi kantsleri Priit Kama 13.09.2007 otsuse alusel paigutatakse vahistatu Tallinna Vangla eeluurimisosakonda.

Kinnipeetav paigutatakse vanglasse üldjuhul järgmistel alustel: 1) naissoost kinnipeetav paigutatakse Harku Vanglasse; 2) meessoost noor kinnipeetav paigutatakse Tallinna Vanglasse, Viljandi Vanglasse, Murru Vanglasse, Tartu Vanglasse; 3) esimest korda reaalse vangistusega karistatud meessoost kinnipeetav paigutatakse Murru Vanglasse, Tallinna Vanglasse, Tartu Vanglasse; 4) vähemalt teist korda reaalse vangistusega karistatud meessoost kinnipeetav paigutatakse Murru Vanglasse (täitmisplaan § 4 lg 1 p 1—4). Alaealine meessoost kinnipeetav paigutatakse Viljandi Vanglasse (täitmisplaan § 4 lg 1¹). Meessoost kinnipeetav, kellel on pärast kohtuotsuse jõustumist jäänud karistust kanda vähem kui kolm kuud jäetakse karistusaja lõpuni Tallinna Vanglasse või Tartu Vanglasse, sõltumata tema eelnevast karistatusest (täitmisplaan § 4 lg 3). Tuleb märkida, et üldjuhul paigutamisega on tegemist üksnes juhul, kui kinnipeetavale on enne karistuse kandmist kohaldatud tõkendina vahistamist. Kinnipeetava vanglasse paigutamise otsustab selle vangla direktor, kus kinnipeetav viibib (täitmisplaan § 4 lg 2). Vangla direktor võib valida, kuhu ta karistuse kandmiseks kinnipeetava paigutab, kooskõlastamata seda Justiitsministeeriumiga, kuid kinnipeetava ümberpaigutamine tuleb Justiitsministeeriumiga kooskõlastada (vt lisaks VSKE § 13).  

Kinnipeetava võib erandjuhtudel paigutada vanglasse täitmisplaani §-st 4 tulenevaid nõudeid järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel (täitmisplaan § 5 lg 1). Kinnipeetava paigutamise erandjuhul otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaan § 5 lg 1 ja VSKE § 13). Samuti otsustab Justiitsministeerium eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetava paigutamise (täitmisplaan § 5 lg 1). 

Paigutamise erandjuhuks loetakse ka olukorda, kus isiku suhtes ei ole kohtumenetluse ajaks kohaldatud tõkendina vahistamist. Eelnimetatud juhul peab isik ilmuma vangistuse kandmiseks kas Tartu või Tallinna Vanglasse (täitmisplaan § 5 lg 3).  

Segadust võib tekitada mõistete "paigutamine" ja "ümber paigutamine" kasutamine. Nimelt on ümberpaigutamiseks kinnipeetava või vahistatu ühest vanglast teise paigutamine. Võiks arvata, et kui vahistatu muutub süüdimõistva kohtuotsuse alusel kinnipeetavaks ja ta viiakse kohtusaalist vanglasse, kus ta vahistatuna viibis, tagasi, siis sellega ongi kinnipeetav vanglasse paigutatud. Kui kinnipeetav alles mõne aja pärast paigutatakse mõnda teise vanglasse, peaks tegemist olema mitte paigutamise, vaid ümberpaigutamisega. Selline seisukoht ei oleks aga VangS mõttega kooskõlas, sest vastavalt VangS § 14 lg –le 3 paigutatakse kinnipeetav vanglasse vastu võtmisel vastuvõtuosakonda, kus hakatakse koostama individuaalset täitmiskava. Juhul, kui vahistatu kohta jõustub süüdimõistev kohtuotsus ning tema staatus muutub kinnipeetavaks, peaks vangla kinnipeetava koheselt vastuvõtuosakonda paigutama ja alustama individuaalse täitmiskava koostamist isegi juhul, kui kinnipeetav tuleb täitmisplaani kohaselt teise vanglasse (Harku, Viljandi, Murru) paigutada. Selline tegevus ei oleks aga mõistlik, sest niimoodi toimides peaksid kõikide vahistatute, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus, individuaalse täitmiskava koostama kas Tallinna või Tartu Vangla ametnikud, sest muudesse vanglatesse ei ole õigust vahistatuid paigutada (vt lisaks täitmisplaan § 2). Seega on paigutamisega tegemist alles siis, kui kinnipeetav pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist esmakordselt viiakse täitmiskavajärgsesse vanglasse. Alles siis hakkab see vangla koostama kinnipeetava individuaalset täitmiskava.