• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
• HARJUTUSED
  • 1. Kaasus
    • LAHENDUS
  • 2. Kaasus
  • 3. Kaasus
  • 4. Kaasus
  • 5. Kaasus
  • 6. Kaasus
• ALLIKALOEND

LAHENDUS

VSKE § 64 lg 5 kohaselt jäetakse asjad vangla hoiule, kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik (VSKE § 64 lg 5). Kuna kaasuse andmetest nähtub, et kinnipeetav paigutati arestimajja siiski ajutiselt, oli vanglal õigus asjad enda valdusesse.

VangS § 75 lg 3 kohaselt tagastatakse vabastamisel kinnipeetavale vangla hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kuna kinnipeetav vabastati arestimajast, kus ei olnud kinnipeetava isiklikke asju hoiul, oli kinnipeetavale asjade tagastamine raskendatud. Siiski oleks vangla pidanud hoolt kandma selle eest, et kinnipeetav saaks oma asjad kätte ka siis, kui ta ise asub arestimajas. Kinnipeetavat ei vabastatud tingimisi enne tähtaega. Seega oli vanglal olemas informatsioon selle kohta, millal kinnipeetav vabastatakse. Samas oleks pidanud ka arestimaja hoolt kandma selle eest, et kinnipeetavale tagastataks tema vanglas hoiul olevas isiklikud asjad. Kuna vangla ise oli keeldunud asju kinnipeetavale kaasa andmast, on vangla ise kohustatud kandma hoolt, et asjad kinnipeetava vabastamisel temale kindlasti kätte toimetataks.

Sellistel asjaoludel, kui vangla on jätnud oma kohustused täitmata, on tal võimalik isiku nõusolekul toimetada asjad kätte posti teel või need isiku määratud kohta toimetada – isiku kohustus oma asjadele ise järele tulla on kohaldatava vaid juhtudel, kus vangla on omalt poolt käitunud õiguspäraselt ja oma kohustused täitnud.

Kui kinnipeetav jätab pärast vanglast lahkumist oma asju vanglasse ega tule neile ka hiljem järele, siis asjad hävitatakse kinnipeetava vanglast lahkumisest alates ühe kuu pärast (VSKE § 64 lg 4). Antud juhul ei saa rääkida sellest, et kinnipeetav oma asjad vanglasse jättis. Kaasuse andmetest nähtub, et vangla tegi takistusi kinnipeetavale oma asjade arestimajja kaasa võtmisel. Sõnastusest "kui kinnipeetav jätab" tuleb siiski aru saada nii, et kinnipeetav kas: a) väljendab sõnaselgelt oma soovi jätta asjad vangla hoiule või b) kinnipeetava käitumine annab piisavalt alust oletada, et kinnipeetav soovib oma asjad vangla hoiule jätta (nt ei väljenda kinnipeetav ümberpaigutamisel soovi oma asju kaasa võtta). Kaasuse andmetest nähtub aga, et kinnipeetav soovis oma asju kaasa võtta, kuid vangla tegi selleks takistusi.

VSKE § 64 lg 4 kohaselt peab vangla enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas vanglas või arestimajas viibimist ning juhul kui isik viibib arstimajas või vanglas, kuuluvad asjad temale tagastamisele. Kaasuse andmetest küll ei nähtu, kas vangla kontrollis asjade omaniku asukohta või mitte. Sellele vaatamata võib teha järelduse, et vangla on oma kohustust – tagastada asjade omanikule tema asjad – rikkunud, tekitades sellega Riina Kull'ile varalise kahju. Seega käitus vangla õigusvastaselt.

Asjas võib olla oluline ka see, mis oli hävitatud asjade väärtus. VangS ja selle alusel kehtestatud VSKE § 64 lg 4 annab õigusliku aluse asjade hävitamiseks ainult kindlaksmääratud eeldustel. Kui need eeldused ei ole täidetud ning asjade väärtus on suurem kui kümnekordne kuu alampalga määr, vastab vanglaametnike tegevus KarS § 203 võõra asja hävitamise koosseisu tunnustele.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008