Eesti turismisektori hetkeolukord

Turismimajandus on viimastel aastatel jõudsasti arenenud – on kasvanud nii nõudlus kui pakkumine. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased, aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. Positiivsed arengud Eesti turismimajanduse osas on kaasa toonud turismitulude kasvu.

Suurema osa väliskülastajatest moodustavad ühepäevakülastajad, kelle kulutused jäävad alla ööbivate turistide omadele. Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus tugevalt sõltuv lühiajalisi reise tegevatest külastajatest, kellest suure osa moodustavad Eestisse sisseoste tegema tulnud reisijad. Ka ööbimisega reisid on küllaltki lühikesed (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva), mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot motiveerimaks külastuse pikenemist.

Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb alla 30%). Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber. Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimise koguarvust. Tööhõive osas on aga turismisektor jaotunud üle Eesti ühtlasemalt.

Turismisektori arenguks on oluline tagada turismiteenuste ühtlane kvaliteet ja turismiga seotud õppealade väärtustamine Eesti õppeasutustes.

Eestis ööbis 2008.a. 1,97 miljonit välisturisti, mis on 3,75% rohkem, kui 2007.a. Sissetuleva turismi tulemused olid paremad, kui paljudes Euroopa riikides. Välisturismi kasv tulenes eelkõige Soome, Venemaa, Saksamaa, Läti ja Leedu turistide arvu kasvust. Vähenes aga Rootsi, Norra, Suurbritannia turistde arv. (2008. aasta...)

Kui 2007.a. sissetulev turism vähenes ja siseturism kasvas, siis 2008.a. näitas vastupidist trendi. 2008.a. esimeses pooles kasvas siseturism tagasihoidlikult, aasta teisel poolel hakkas aga vähenema seoses halveneva majandusolukorraga. Ööbimiste arv majutusettevõtetes vähenes, viibimise aeg lühenes. Ööbimiste arv vähenes ka spaades ja sanatooriumites. Vähestes piirkondades siseturism siiki ka kasvas (Tartu linnas ja maakonnas, Raplamaal). Majanduslanguse tõttu on tõenäoline, et siseturismi, eriti tööreiside vähemenine jätkub ka 2009.a. (2008. aasta...)

2008.a. lõpuks oli Eestis kokku 280 reisifirmat, kes teenindasid ligi 329 000 külastajat. Majutusasutusi oli 1048 ja voodikohti neis 46 940. Restorane oli 1292. (Statistika andmebaas...)