Tulekahju avastamisseadmed
Tulekahju avastamisseadmetena käsitletakse erinevaid seadmeid, mis on ehitatud ja paigaldatud tulekahju avastamiseks varajases faasis. Peamiselt eristatakse kolme tüüpi tulekahju avastamisseadmeid:
- autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, mis on lokaalne tulekahjusignalisatsiooniseade, mille puhul on ühte korpusesse paigaldatud seadmed nii tulekahju avastamiseks kui häiresignaali andmiseks;
- autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mis on lokaalne elektrivõrku ühendatud seade, millesse kuuluvad autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja keskseade;
- automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on erinevatest komponentidest moodustatud süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust ning oma töövalmidust ohustavatest riskidest.
Tulekahjusignalisatsiooniandurid (edaspidi andurid) projekteeritakse avastama ühte või enamat tulekahjule iseloomulikku nähtust, olgu selleks siis suits, kuumus, soojuskiirgus või põlemisproduktid. Andurite tüüpide jaotamine sõltuvalt jälgitavast nähtusest on järgmine:
- suitsuandur, mis reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevate osakeste mõjule (eristatakse ioonandur, optiline andur, proovivõtuandur, optiline liiniandur)- reageerivad efektiivselt aeglaselt areneva hõõguva põlemise puhul;
- temperatuuriandur, mis reageerib temperatuuri tõusule (eristatakse ülempiiriandur, muutumiskiiruse e diferentsiaalandur ja ühendatud tööpõhimõttel töötav andur) - reageerivad efektiivselt kiire soojuseralduse ja väga vähese suitsu eraldumisega põlemisele;
- leegiandur, mis reageerib leegist lähtuva infrapunase või ultraviolettkiirguse toimele, avastab tule poolt tekitatud kiirgusvoo - väga efektiivne põlevvedelike põlemise korral;
- kombineeritud andur, mis on eelnimetatud andurite kombinatsioon, levinuimad on suitsu/temperatuuri või suitsu/temperatuuri/leegi andur.
Endale sobiva anduri välja valimine sõltub mitmetest asjaoludest:
- millised materjalid on kontrollitavas alas ja kuidas need põlevad (leegi tekkimine, tiheda suitsu teke, kiire plahvatuslik) ning tulekahju levik ;
- kui suur on kontrollitav ala, sh ruumi kõrgus;
- milline on ruumi kasutusala (kas tegevusega kaasneb auru ja suitsu teke, temperatuuri kõikumised, inimeste ohutus);
- milliseid seadmeid ruumis kasutatakse (kütte- ja ventilatsiooniseadmete mõju) (Sm määrus 7. juuni 2002 nr 80 ).
Käesolevas peatükis tutvustame Teile põhilisi anduritüüpe ja anname ülevaate nende paigalduspõhimõtetest. Lisaks anname lühiülevaate tulekahjusignalisatsioonisüsteemidest ning nende erisustest.
Alammenüü |
