Erinevat tüüpi andurite tööpõhimõttedEsimene kodukasutuseks sobiv suitsuandur leiutati aastal 1965.aastal Duane D. Pearshalli ja Stanley B. Petersoni poolt. Esimesed tänapäevased suitsuandurid jõudsid müügile 1969. aastal. Alates 1. juulist 2009 on tulekahju avastamisseadmed Eestis muudetud kohustuslikuks ka kõigis eluruumides.
Oma tööpõhimõttelt eristatakse tulekahju avastamisseadmeid järgmiselt:
- optiline suitsuandur, mis esmakordselt leiutati juba juba 1890. aastal- tundlikud optiliselt tiheda suitsu suhtes, mis tekib peamiselt hõõguval põlemisel;
- ioonandur, mis leiutati 1930. aastal ning mis muudeti efektiivseks radioaktiivset elementi kasutades 1960. ndatel - efektiivne kiiresti areneva ja leegitseva tulekahju puhul, aga vähemefektiivne suuri osakesi sisaldava optiliselt tiheda suitsu suhtes, mida tekitab hõõguv põlemine;
- temperatuuriandur- loetakse kõige vähem efektiivseks, sest reageerivad alles siis, kui temperatuur ruumis on tõusnud, samas alluvad keskkonnamuutustele vähem kui teised andurite tüübid;
- leegiandur - reageerib efektiivselt leegitsevale tulekahjule ega ole võimeline avastama hõõguvat põlemist.
Pikemalt käsitletakse nimetatud andurite tööpõhimõtteid järgnevates alapunktides.
Alammenüü |
