Vesikustutusüsteemi osad ja tööpõhimõte
Sprinklersüsteemid on olnud Ameerikas kasutusel juba 150 aastat. Alguses oli süsteem kasutusel peamiselt tootmishoonetes, aga arenes edasi laohoonetele ning on tänasel päeval kasutusel kõigi kasutusviisidega hoonetes, kus seda vajalikuks peetakse. Eestis on hetkel kohustuslik paigaldada automaatne tulekustutussüsteem hoonetesse järgmistel juhtudel:
- hoonetes, kus tuletõkkesektsioonid asuvad läbi kolme või enama korruse;
- mitme korrusega keldrites;
- tootmis- ja laohoonetes ning garaa¸ides, kus muul viisil ei ole tagatud inimeste piisav ohutus;
- hoonetes, kus piirpindalasid on ületatud;
- hoonetes, kus on suured põlemiskoormused või mille pindala on ohtlikult suur ning milles leviv tulekahju võiks kahjustada oluliselt kultuuri- ja kunstiväärtusi;
- TP 2 klassi hoonete kolme- ja neljakorruseliste hoonete trepikodades, kus pinnakate on süttiv.
Sprinklersüsteem paigaldatakse hoonetesse tulekahju avastamiseks ja kiireks reageerimiseks vee abil kustutamisel. Sõltuvalt kasutatava ruumi ning seal toimuva tegevuse spetsiifikast on võimalik valida paigaldist nii erinevate süsteemide kui ka süsteemi tundlikkuse omadustest lähtuvalt. Eristatakse peamiselt märg- ja kuivsüsteeme ning eelrakendus- ja deluge süsteeme, lisaks vahtkustutus- ja veekardina lahendusi.
Automaatne sprinklersüsteem sisaldab ühte või rohkemat veeallikat, torustikusüsteemi, klappe ja sprinklereid ning vajalikke lisavahendeid (vt lihtsustatud joonist). Kui süsteem on aktiviseerunud, voolab vesi veeallikatest (linnaveevõrk, mahutid jms) mööda torustikku läbi sprinklerite ning suunatakse tulele. Vett ei pihustata kogu hoonesse, vaid ainult sinna, kus seda vajatakse. Selline süsteemi lahendus vähendab vee kulu ja hilisemaid kahjustusi. 
Süsteemi aktiviseerumine toimub temperatuuri toimel (tavaliselt jääb see vahemikku 68 kuni 141 kraadi C), sõltuvalt materjalidest, mida ruumis ladustatakse, milliseid tegevusi seal teostatakse ja milline on tavaline töötemperatuur, valitakse sobivad sprinkleri pead. Sprinkleripäid on erinevaid, esmalt saab neid liigitada kaheks: sulava lüli põhiseks ja klaasampulli purunemisel põhinevateks. Aktiveerumisel töötavad vaid need sprinklerid, mis asuvad tulekahju kohas. On välja selgitatud, et 75% juhtudest kontrollivad tulekahju kuni 9 sprinleripead ning 50% juhtudest piisab kuni 3 pea aktiviseerumisest, et kontrollida tulekahju. Lisaks tulekahju kontrolli all hoidmisele ja kustutamisele märgab vesi materjale ning vähendab nii taassüttimise ohtu. Lisaks on süsteemil ka ülesanne tulekahjust teavitada ehk edastada häiresignaal tulekahju kohta.
Võrreldes sprinklersüsteemi kasutamist päästjate kohale jõudmisega, on mitmed plussid kustutussüsteemi kasuks:
- süsteem reageerib kiiresti ja automaatselt;
- süsteem kasutab vähem vett kui päästjad (päästjad 1100-1900 l/min, sprinklersüsteem 95-150l/min);
- märgab materjali ohtlikus alas;
- teavitab tulekahjust;
- süsteem rakendub vaid põlengu kohal ja muud alad jäävad veekahjustusteta.
Sprinklersüsteem on lahendus, mis on olemas pidevalt alates selle paigaldamisest ning kaitseb kontrollitavat ala 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas.
Peamised sprinklersüsteemi osad, millel järgnevalt peatume, on järgmised:
- veevarustussüsteem;
- torud ja klapid;
- sprinkleri pead;
- lisakomponendid.
Alammenüü |
