jkn

juhtumi kirjeldus

lühi vastus

1.

Elamu tulekahju ei suudeta kontrolli alla saada ning leegid löövad akendest ja katusest välja. Sellega seoses on oht, et tulekahju võib levida garaažile ja seal kaudu teistele hoonetele. Selle vältimiseks on vaja garaaži uks avada ja seal olev sõiduk eemaldada ning samal ajal takistada garaaži süttimist. Kõigepealt annab päästetööde juht korralduse hoone omanikule avada garaaži uks ja sõita autoga ohutusse kohta. Omanik selgitab, et garaaži ja auto võtmed jäid majja ning palub võimalusel garaaži uks lõhkuda ja auto välja vedada. Seda päästemeeskond teebki.

2.

Päästekeskuse poole pöördub kolmekorruselise puidust korterelamu ühe korteri üürnik, kes kaebab, et ahju tagant tungib korterisse suitsu ja vingu. Suitsuandurit ei saa lakke pannagi, sest see reageerib isegi siis, kui silm ei seleta. Paikvaatluse käigus ilmneb, et suitsu ja vingu tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks tuleks avada ahju konstruktsiooni, et kontrollida võimalikku vingu teket ja levikut. Samas selgub, et ahju ei ole viimase paar aasta jooksul pühitud. Päästekeskus teeb korteri omanikule ettekirjutuse tellida korstnapühkija, kes kontrolliks kütteseadme tuleohutust ja teataks päästekeskusele, kas kütteseade on ohutu või mitte. Lisaks alustab päästekeskus väärteomenetlust omaniku suhtes ja kuulab üürniku üle tunnistajana.

3.

Jõulude ajal on sagenenud elektriküünaldest tekkinud tulekahjude hulk. Päästeasutused soovivad ohtu ja riski vähendada ning selletõttu alustatakse vastava kampaaniaga. Ajalehtedes avaldatakse artikleid ning koostatakse ka vastavad voldikud, mida jagatakse koolides ja lasteaedades. Päästeamet avab veebilehe, kus kirjeldatakse konkreetse nime, kuupäeva ja aadressiga kõigi juhtumite, kus elektriküünalde hooletust kasutamisest tekkis tulekahju asjaolusid.

4.

Seoses jää tugevuse vähenemisega Peipsi järvel, keelab Jõgeva maavanem jääle mineku alates 07.04.2009 kuni jää sulamiseni. Vaatamata sellele keelule (avaldatud ajalehes ja ka vastavad sildid randa üles pandud) lähevad mõned kalurid jääle. Politsei keelab jääle tükkijatel jääle mineku ja käsib jääl olijatel sealt lahkuda. Siiski ei jõua politsei kõigini ja ühel päeval jäävadki mõned kalurid murdunud jäätükile vangi. Päästemeeskond koos piirivalvega sõidavad hädasolijaid päästma ja toovad nad kaldale.

5.

Häirekeskus saab teate, mille kohaselt tuleb ühe 5-korruselise kortermaja 2 korruse rõdult suitsu. Päästemeeskonna kohale saabudes on hoone välisel vaatlusel selgelt näha, et inimesed grillivad rõdul liha, kuid ei ole teada, kas tegemist on gaasi- või söegrilliga. Kuna inimesed ei räägi eesti- ega ka vene keelt, siis ei ole neilt võimalik küsida. Meeskonnavanem helistab uksekella ja nõuab enda sisselaskmist. Kuigi uksele tulnud mees vaidleb saksa keeles vastu (millest meeskonnavanem aru ei saa ja tõlki pole ka võimalik leida), siis siseneb meeskonnavanem (kellele on päästekeskuse direktori käskkirjaga antud tuleohutusjärelevalve ametniku volitused) ruumi ja kontrollib grilli. Selgub, et tegemist on gaasigrilliga ning tegelikku tuleohtu ei ole.