• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Kinnipeetavale lubatud esemed
  • 2. Kinnipeetava esemete arvelevõtmine
  • 3. Isiklike asjadega toimimine kinnipeetava vanglast lahkumise korral
  • 4. Kinnipeetavale lubatud esemete hävitamine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Kinnipeetavale lubatud esemed

1.1. Kinnipeetava omandiõiguse piiramine

Kinnipeetaval on põhiõiguste kandjana põhiõigus oma omandit vabalt käsutada, vallata ja kasutada (PS § 32), niivõrd kui seda ei ole seadusega piiratud (PS § 11). Isiku karistamine vangistusega ei muuda tema seisundit oma asjade omanikuna, kuid VangS § 15 ja selle alusel VSKE-ga on kinnipeetava jaoks piiratud asjade kasutamine ja valdamine vanglas. VangS § 15 lg 1 ja VSKE § 57 lg 1 piiratakse kinnipeetava asjade valdamist vanglas - vanglasse vastuvõtmisel võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Kinnipeetava soovil võidakse isikud asjad anda tema juurde kambrisse või tuppa (VSKE § 61 lg 1).

1.2. Kinnipeetavale lubatud esemed ja määr

VSKE § 57 lg 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate isiklike asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi ning lg 4 kohaselt võib vahistatu saada pakiga üks kord kuus kuni 10 kg asju. Kui asjade kaal ületab 30 kg, peab vahistatu või kinnipeetav saatma asjad muule isikule väljaspool vanglat või tema asjad hävitatakse. Selle regulatsiooni eesmärk on piirata asjade hulka vanglas, kuid piirang võib piirata kinnipeetava põhiõigust omandile rohkem, kui see on PS § 11 mõttes vajalik. Regulatsiooni võimalikku põhiseadusvastasust leevendab asjaolu, et vangla on kohustatud andma kinnipeetavale oma kulul vangla riided ja hügieenivahendid, toitlustama kinnipeetavaid ja varustama kinnipeetavaid ravimitega – vangla poolt antud riietus, toit ega ravimid ei ole kinnipeetava isiklikud asjad ega ole hõlmatud eelnimetatud piirangust. Isiklikud asjad ei ole kõik kinnipeetava personaalses kasutuses ja valduses olevad asjad, vaid ainult tema enda poolt tema enda jaoks vanglasse kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud asjad.

VangS ega VSKE ei keela kinnipeetaval teha oma asjadega tehinguid, kuid kinnipeetav ei või võtta omandatud asja enda valdusesse muidu, kui see on soetatud vangla vahendusel (nt kui üks kinnipeetav tahab võõrandada enda asja teisele kinnipeetavale, peab ta edastama võõrandatava asja omandaja määratud esindajale väljaspool vanglat, või korraldama tehingu vangla vahendusel, kuid ei saa otse asja oma valdusest teise kinnipeetava valdusesse anda). Praktikas ei ole vanglad vahendanud kinnipeetavate tehinguid. Samas tuleb silmas pidada, et vangla võib küll asja kinnipeetavalt, kes seda valdab ja kasutab, ilma et see oleks soetatud vangla vahendusel ja kantud kambrikaardile, ära võtta, kuid see ei tähenda, et asja võiks ära võtta kinnipeetavalt, kes selle teise kinnipeetava kasutusse andis või selle kasutusse võtmist talus, kuid kellele asi kuulub ja kelle kambrikaardile asi on kantud.

Näide: 12.11.2007 sadas vihma ja oli 2 C sooja. Kinnipeetav Tanel Paas'ile kuuluv dressipluus – tema ainuke soe riideese – oli hommikusest meditsiini osakonnas käimisest endiselt märg. Kuigi ta küsis valvurilt jalutuskäigu ajaks jopet, keeldus valvur talle vangla poolt jopet andmast. Selleks, et jalutuskäigu ajal mitte külmetuda, võttis kinnipeetav Tanel Paas teise kinnipeetav Urmas Nagel'i nõusolekul tema dressipluusi. Jalutuskäigule minnes kontrollis vanglaametnik kinnipeetava riietuse vastavust kambrikaardile sätestatuga ja avastas, et kinnipeetav Tanel Paas'i kambrikaardile ei ole kantud helesinist dressipluusi ning võttis kinnipeetavalt dressipluusi ära ja koostas keelatud eseme äravõtmise akti. Kinnipeetav küll selgitas, et dressipluus on tema kambrikaaslase oma ja tema ainult laenas seda, kuid vanglaametnik ei kuulanud kinnipeetavat. Sama päeva õhtul taotles kinnipeetav Urmas Nagel, et vangla tagastaks temale äravõetud dressipluusi, millele vangla vastas nädala pärast kirjalikult, et dressipluus on hävitatud. Kas vangla võis võtta dressipluusi ära, kui oli teada, et dressipluus kuulub kinnipeetav Urmas Nagel'ile, keelduda selle tagastamisest ja asja hävitada?

   VSKE § 57 lg 1 võib küll järeldada, et kinnipeetav võib vallata (ehk "hoida enda juures") ainult vanglasse saabumisel kaasas olnud või vangla vahendusel soetatud asju. Määruse sõnastusest ei ole selgelt aru saada, kas määrus keelab ka teisele kinnipeetavale kuuluva asja kasutamist, kuid praktikas on seda sätet tõlgendatud kui keeldu vallata asja mistahes valduse vormis ja alusel. Seega oli dressipluusi äravõtmine kinnipeetav Tanel Paas'ilt õiguspärane. Küll ei võinud vangla seda enda valdusesse jätta, sest kinnipeetav Urmas Nagel valdas seda dressipluusi vanglas õiguspäraselt – dressipluus oli kantud tema kambrikaardile, ning temalt puudus vanglal õiguslik alus dressipluusi äravõtmiseks. Vangla võib võtta enda valdusesse ja hävitada vangla territooriumil leitud eset üksnes siis, kui ese on keelatud. Kinnipeetav Urmas Nagel hoidis dressipluusi enda juures õiguspäraselt ning dressipluus ei ole keelatud ese VSKE § 64¹ mõistes. Seega ei olnud dressipluusi näol tegemist vangla territooriumilt leitud keelatud esemega ning vangla pidi dressipluusi tagastama kinnipeetav Urmas Nagel'ile. Kuna vangla direktor rikkus tagastamise kohustust, omastas eseme ja hävitas selle õigusvastaselt, tuleb asjassepuutuvad vanglaametnikud võtta vastutusele ja vangla peab hüvitama kinnipeetavale tekitatud kahju.

VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 alusel kehtestab täpsema loetelu kinnipeetavale vanglas keelatud asjadest justiitsminister määrusega. Tegemist on määrusega seaduse täpsustamiseks (intra legem määrus) ning seetõttu ei või justiitsminister väljuda VangS § 15 lg 2 sätestatud piirangu raames. VSKE § 64¹ sätestatakse, et kinnipeetavale on vanglas keelatud: 1) esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid; 2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid; 3) süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud; 4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained; 5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel; 6) optilised riistad, välja arvatud prillid arsti loal; 7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained; 8) tööriistad ja ehitusmaterjalid; 9) spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval; 10) mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta; 11) fotoaparaadid, videokaamerad; 12) küünlad; 13) kalad, loomad ja linnud; 14) taimed; 15) vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed; 16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas; 17) hasartmänguvahendid; 18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika; 19) suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholisisaldavat vedelikku; 20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad. Loetelu põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus, et VSKE § 64¹ p 3, 6, 8, 9, 10 (v.a mobiiltelefon), 11, 12 ja 14 ei ole hõlmatud ühestki VangS § 15 lg 2 toodud piirangu alusest ning selles osas on kinnipeetava omandiõiguse piiramine vastuolus põhiseaduse ja seadusega. Kui selline vaidlus ka tekib ja vangla isegi nõustub kinnipeetavaga, et VSKE § 64¹ loetletud asi ei ohusta inimese tervist, vara ega vangla julgeolekut, ei saa vangla siiski otsuse tegemisel jätta kohaldamata VSKE § -s 64¹ sätestatut. See ei välista vangla keeldumise vaidlustamist kohtus (kinnipeetav ei saa otse vaidlustada VSKE § 64¹, vaid peab seda tegema üksnes vangla toimingu vaidlustamise raames).

Näide: Vahistatu Ilmar Lauk kirjutas 12.10.2007 taotluse Mummu vangla direktorile ja palus, et talle võimaldataks endale soetada male. Vangla direktor keeldus vahistatu taotluse rahuldamisest ja põhjendas keeldumist sellega, et male on spordivahend ja sellest tulenevalt ei saa vangla vahistatule male soetamist võimaldada. Tekib küsimus, kas vangla käitus õiguspäraselt ning millised on vahistatu õiguskaitse võimalused?

VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale lubatud isiklikud esemed, välja arvatud esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 annab justiitsministrile volituse määrusega kehtestada keelatud esemete loetelu. VSKE § 64¹ p 9 kohaselt on kinnipeetavatele kõik spordivahendid keelatud. Male on lauamäng, samuti ka spordivahend. VSKE § 57 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnipeetava asjade regulatsiooni ka vahistatu suhtes. Seega on vangla otsustus, keelduda vahistatu taotluse soetada male, kooskõlas VSKE § 64¹ p 9 ning vangla otsusele ei saa midagi ette heita. See ei tähenda, et justiitsministri hinnang, et male kui spordimäng on ese, mis võib ohustada inimese tervist, sobib vara kahjustamiseks või ohustab vangla julgeolekut (VangS § 15 lg 2) olla adekvaatne. PS § 11 kohaselt on keelatud põhiõigusi (PS § 32 omandiõigus) ilma konkreetse vajaduseta piirata. VSKE § 64¹ p 9 võib tunnistada seadus ja põhiseadusega vastuolus olevaks üksnes kohus (PS § 152, HKMS § 25 lg 9 ja PJKMS § 4 lg 1, § 9—15), mitte vangla. See, et vangla ei saanud konkreetsel juhtumil teistmoodi otsustada, ei takista kinnipeetavat vaidlustamast vangla toimingut ning selle raames taotlema, et kohus hindaks VSKE § 64¹ p 9 põhiseaduspärasust.

1.3. Vangla poolt piirangute kehtestamine

VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Vangla direktori käskkiri ainete ja esemete keelamise kohta on üldkorraldus (RKHK 3-3-1-54-07; HMS § 51 lg 2). Vangla direktori käskkiri tuleb anda välja haldusmeneltuses, peab olema konkreetselt põhjendatud (HMS § 56) ja võimalusel tuleb adressaadid ka ära kuulata (HMS § 40).

Näide: Kinnipeetav Tiit Kuusk pöördus Mummu vangla poole taotlusega, kus soovis saada kambrisse kasutamiseks sülearvutit ja printerit. Sülearvuti ja printeri ostmiseks oli kinnipeetava isikukontol raha olemas ning taotluses oli ära näidatud ka konkreetse sülearvuti ja printeri mark, mida kinnipeetav Tiit Kuusk soovis soetada. Vangla keeldus kinnipeetava taotluse rahuldamisest leides, et VSKE § 64¹ p 10 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada pihu- ja personaalarvutit. Samuti osutati vangla keeldumises Mummu vangla direktori 01.03.2007 käskkirjaga nr 1-3/17 on kinnitatud Mummu Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu p 1.26, milles keelatakse kinni peetavatel isikutel omada kontoritehnikat. Vangla leiab, et kontoritehnika omamine kinni peetavate isikute poolt ohustaks üldises plaanis vangla julgeolekut, kuna kinni peetavate isikute kasutuses olevate elu- ja olmeruumides puuduvad tingimused kontoritehnika nõuetekohaseks hoidmiseks ja kasutamiseks ning valdav enamus esemetest, mis liigituvad kontoritehnika alla, koosnevad osadest ja ainetest, mis eraldi kasutatuna sobivad vangla vara kahjustamiseks ning inimesele tervisekahjustuse tekitamiseks. Samuti ei vasta kambrite elektrivarustus kontoritehnikale valmistajatehase poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele, mille tõttu on reaalne kontoritehnika riknemine, halvimal juhul võib see kaasa tuua süttimisohu. Kas vangla keeldumine oli õiguspärane?

VSKE § 64¹ p 10 kohaselt on keelatud üksnes personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Kui kambrisse ei ole paigutatud internetiühendust või wifi-võrku, siis ei ole sülearvutiga võimalik infot edastada ega vastu võtta. Seega selles osas oli vangla keeldumine ilmselgelt vastuolus VSKE § 64¹ p 10. Keerulisem on vastata küsimusele, kas vangla direktor võis hoone halva ehitustehnilise seisukorra tõttu keelata kontoritehnika kasutamise. Vangla põhjendused printeri osadest lähtuva ohu kohta inimeste tervisele ja varale ei ole kuigi tõsiseltvõetavad. Vangla peab tagama, et tema valduses olevad hooned vastaksid elektriohutuse nõuetele. Vanglapoolne õigusrikkumine ei anna iseenesest alust kinnipeetavate põhiõiguste piiramiseks. Seetõttu võib oletada, et vangla piirab sellel juhtumil kinnipeetav Tiit Kuusiku õigusi õigusvastaselt.

1.4. Erisused kartserisse paigutamisel

VSKE § 60 lg 1 kohaselt võivad kartseris olla kinnipeetaval kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid, mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.

VSKE § 100 lg 2 kohaselt antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad kinnipeetava kartserisse paigutamisel lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008