• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Vabastamise tingimused
  • 2. Vabastamise korraldus
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

2. Vabastamise korraldus

Ettevalmistamise korra § 2 lg 1 kohaselt teavitab arvestusteenistus kaks kuud enne kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, kontaktisikut vajadusest valmistada kohtule ette materjalid. Tingimisi ennetähtaega vabastamise dokumentide menetlemisel vangla poolt on kesksel kohal kontaktisiku poolt koostatav iseloomustus. Ettevalmistamise korra § 2 lg 2 kohaselt algatab kontaktisik kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumise, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele.

Ettevalmistamise korra § 2 lg 3 kohaselt peavad oma hinnangu kinnipeetava kohta esitama vähemalt: 1) vangla sotsiaaltöötaja; 2) psühholoog; 3) julgeolekuspetsialist ja 4) tervishoiutöötaja (hindamisrühm). HMS § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Hindamisrühma liikmete määramine on vangla direktori otsustada. Siiski peab vangla direktor hindamisrühma liikmete määramisel arvestama ettevalmistamise korra § 2 lg 3 toodud nõuetega ja määrama hindamisrühma liikmed määruse nõuetest lähtuvalt.

Ettevalmistamise korra § 3 lg 1 kohaselt annavad hindamisrühma liikmed hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta ja esitavad selle kontaktisikule järelepärimisest alates kümne tööpäeva jooksul. Sõnastusest "annavad […] hinnangu kinnipeetavate kriminogeensete riskide kohta" järeldub, et hinnanguid tuleks anda nende asjaolude kohta, mis võivad kinnipeetava kuritegelikku (kriminogeenset) käitumist mõjutada. Hinnangute andmisel tuleb olla objektiivne. Mistahes hinnang peab hindaja poolt olema põhistatud. Kõige tavalisem on hinnata a)kinnipeetava käitumist ja suhteid vanglas, b) kinnipeetava suhteid tema lähedaste ja teiste isikutega, c) kinnipeetava elu- ja töökoha olemasolu või nende leidmise tõenäosust, d) kinnipeetava lähedaste majanduslikku olukorda ja valmisolekut kinnipeetavat vabanemise korral aidata. Kuigi hinnang võib sisaldada kahtlust, siis asjaolud, millel kahtlus tugineb, peavad olema tõendatud. Hinnangud peavad olema konkreetsed ja seal peavad hinnangu aluseks olevas asjaolud selgelt välja toodud viidetega tõenditele, et kinnipeetaval oleks võimalik esitada nende kohta sisukaid ja konkreetseid vastuväiteid ning neid omapoolsete tõenditega ümber lükata. Hinnangud ei või olla üldsõnalised, oletuslikud ega põhineda tõendamata asjaoludel (vt näidet allpool).

Näide: Kinnipeetav Raivo Jalg kannab Murru Vanglas vangistust asja omavolilise kasutamise eest (võttis naabri teadmata ja nõusolekuta nende ühises kuuris oleva muruniiduki, kuna tema enda murutrimmer oli katki läinud ja muru vajas niitmist, arvestamata hiljutist suhete jahenemist tema ja naabri vahel). Kinnipeetava käitumine on vangistuse vältel olnud hea. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning kinnipeetava asus viivitamata pärast vanglasse saabumist tööle, et üleval pidada oma naist. 23.01.2008 teostatakse kinnipeetava kambris läbiotsimine, mille käigus leitakse kambri WC-st mobiiltelefon ja laadija. Keegi kinnipeetavatest ei tunnista, et mobiil oleks nende oma. Julgeolekuosakonna töötaja küsib ka kinnipeetav Raivo Jalg'i käest, kelle mobiiliga on tegemist, kuid kinnipeetav keeldub ütluste andmisest viidates sellele, et tema elu ja tervis võivad sattuda ohtu. 06.04.2008 kirjutab sama julgeolekutöötaja, olles hindamisrühma liige, kinnipeetava kohta järgnevalt: "Kinnipeetav ei ole asunud õiguskuulekale teele. Tema tahtmatusest vangla administratsiooniga koostööd teha võib välja lugeda üheselt, et kinnipeetaval ei ole soovi jätkata õiguskuulekat elu. Samuti on kinnipeetav korduvalt toime pannud õigusrikkumisi vanglasiseselt, ei ole teavitanud kaaskinnipeetavate õigusrikkumistest ning on ennast üleval pidanud ülbe ja enesekesksena. Ei pea mõistlikuks kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist."

Koostatud hinnang näib viitavat sellele, et hindaja ei ole objektiivne ning teadlikult jätab kinnipeetavast halvemat muljet, kui hinnangu aluseks olevatest sündmustest võiks mõistlik isik teha. Samuti on hinnang niivõrd üldine, et selle vastu puudub kinnipeetaval võimalus esitada mõistlikke ja sisukaid vastuväiteid. Hinnang ei ole põhjendatud, sest sellest ei nähtu, millistele tõenditele ja nendega tõendatud faktilistele asjaoludele hindaja oma hinnangu rajab. Samuti ei ole julgeolekutöötaja hinnangu andmisel keskendunud olulisele, st kinnipeetava kriminogeensetele riskidele põhistatud hinnangu andmisele, sest toodud asjaolud ei seostu iseenesest vanglavälise käitumise prognoosiga.

Hinnangu kujundamisel ei saa, objektiivse hinnangu andmise vajadusest lähtuvalt, hindajad kasutada muud informatsiooni kui seda, mis on kinnipeetava kohta vangistuse täideviimise käigus kogutud. Hindaja ei tohi hinnangu kujundamisel kasutada allikaid, mis ei ole usaldusväärsed või tõendatud. Kirjutades hinnangusse "[...] kaaskinnipeetavate hinnangul ei ole kinnipeetav asunud õiguskuulekale teele[...]" on hindaja eksinud. Asi ei ole selles, et kaaskinnipeetavate hinnang ilmtingimata väär peaks olema, kuid kaaskinnipeetavate hinnangut võivad väärata mitmed asjaolud, mis ei ole hindajale teada (vrd nt "kaaskinnipeetavate ütlustega on tõendatud, et kinnipeetav on asunud õiguskuulekale käitumisele ning vaatamata mõningatele ekssessidele vanglas, hakkab vabaduses korralikuks [--]"). Samuti ei peeta kinnipeetavate hinnanguid selles valdkonnas kuigi usaldusväärseteks, kuigi objektiivselt ei ole tõenäoliselt põhjust arvata, et kinnipeetavad tõde teises valguses esitavad sagedamini kui inimesed, kes vangistust ei kanna. Seega tuleks hinnangu koostamisel lähtuda siiski andmetest, mille usaldusväärsuses ei ole kahtlust. On mõistetav, et olukorras, kus kinnipeetavate arv on suur ning ametnikke on vähe, ei ole mõeldav, et hinnangut andev ametnik tunneks kõiki kinnipeetavaid, kelle kohta ta hinnanguid annab. Sellises olukorras on äärmiselt oluline, et ametnik jääks võimalikult objektiivseks ning suudaks oma hinnangut põhistada usaldusväärsetest allikatest pärit kontrollitavate andmetega. Kuulujutte, olenemata sellest, kes neid levitas, ei saa pidada usaldusväärseteks.

Ettevalmistamise korra § 3 lg 3 kohaselt koostab kontaktisik hindamisrühma liikmetelt saadud hinnangute põhjal kinnipeetava iseloomustuse. Kinnipeetava iseloomustuse koostamisel võib kontaktisik vajaduse korral kokku kutsuda hindamisrühma, et ühtlustada ja täpsustada hinnangus sisalduvat teavet (ettevalmistamise kord § 3 lg 2). Iseloomustuses tuleb märkida vähemalt järgnevat: 1) kinnipeetava isikuandmed; 2) andmed toimepandud kuriteo ja mõistetud karistuse kohta; 3) kinnipeetava lähedaste kontaktandmed; 4) tekitatud kahju hüvitamata osa suurus; 5) vanglas läbi viidud resotsialiseerimistegevused ja nende tulemused, sealhulgas hinnang kinnipeetava individuaalses täitmiskavas nimetatud eesmärkide saavutamisele; 6) kinnipeetava isikuomadustest, muutustest tema mõtlemises ja käitumises vangistuse ajal ning vanglas kinnipeetava suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristustest nähtuv risk uue kuriteo toimepanemiseks; 7) kinnipeetava ohtlikkus ja ohustatus vabanedes; 8) kinnipeetavaga töötav kontaktisik (ettevalmistamise kord § 3 lg 4 p 1—8).

Iseloomustuse blankett (ettevalmistamise korra lisa 1)

Kui kinnipeetava reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg on lühem kui üks aasta, võib tema iseloomustuses jätta hinnangu järgneva kohta andmata: 1) vanglas läbi viidud resotsialiseerimistegevused ja nende tulemused, sealhulgas hinnang kinnipeetava individuaalses täitmiskavas nimetatud eesmärkide saavutamisele; 2) kinnipeetava isikuomadustest, muutustest tema mõtlemises ja käitumises vangistuse ajal ning vanglas kinnipeetava suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristustest nähtuv risk uue kuriteo toimepanemiseks; 3) kinnipeetava ohtlikkus ja ohustatus vabanedes (ettevalmistamise kord § 3 lg 5).

VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse individuaalne täitmiskava üksnes kinnipeetavale, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat. Seega ei koostata üldjuhul individuaalset täitmiskava kinnipeetavale, kelle ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat. Iseenesest ei ole välistatud, et vangla koostab individuaalse täitmiskava ka kinnipeetavale, kelle vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat, kuid see on vähest ressurssi arvestades vähetõenäoline. Kinnipeetava, kellele ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, iseloomustuses ei saa arusaadavalt kajastada informatsiooni selle kohta, kuidas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtut. Samas jääb arusaamatuks see, miks võib jätta kajastamata informatsiooni selle kohta, milliseid resotsialiseerimistegevusi on ette võetud ning kuidas kinnipeetav on neid täitnud. See iseenesest ei välista seda, et juhul, kui kinnipeetav, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat ning kellele ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuid kes on sellele vaatamata osa võtnud mingitest vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise programmidest või on käinud tööl või omandanud hariduse, leiab see kajastamist ka kinnipeetava iseloomustuses. Oluline on see, et kinnipeetavast loodaks iseloomustuse abil võimalikult täielik igakülgne ja objektiivne pilt. Seega on vältimatult vajalik anda ka hinnanguid selle kohta, milliseid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise seisukohalt positiivseid arenguid on kinnipeetav vangistuse vältel teinud.

Pärast iseloomustuse valmimist edastab kontaktisik selle vangla direktorile või tema poolt määratud isikule. Kui vangla direktor või tema määratud isik avastab talle esitatud iseloomustuses puudusi, võib ta menetlust pikendada, määrates menetluse jätkamise tähtaja (ettevalmistamise kord § 4 lg 1). Ettevalmistamise korra § 4 lg 2 kohaselt ei tohi menetluse jätkamise tähtaeg olla pikem kui kümme tööpäeva.

Olles saanud kontaktisiku iseloomustuse, esitab vangla direktor või tema poolt määratud isik taotluse kinnipeetava tulevase elukoha järgsele kohtu kriminaalhooldusosakonnale arvamuse andmiseks katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta, lisades taotlusele iseloomustuse (kohtueelne ettekanne (vt lisaks KrHS § 23—24) koopia (ettevalmistamise korra § 5 lg 1)). KrHS § 23 lg 1 kohaselt nimetab vangla taotlusel süüdimõistetu elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametniku, kellele teeb ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise. Kriminaalhooldusametnik koostab süüdimõistetu kohta KrHS § 24 alusel kohtueelse ettekande ning esitab selle vanglale nende soovitud tähtaja jooksul. Ettevalmistamise korra § 5 lg 3 kohaselt koostab kriminaalhooldusametnik arvamuse (kohtueelne ettekanne) 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. On ilmne, et kriminaalhooldusosakonnale tuleb saata iseloomustus, milles vangla direktor või tema poolt määratud isik ei ole tuvastanud puudusi st kriminaalhooldusosakonnale saadetakse lõpliku iseloomustuse koopia, milles vangla üldjuhtudel enam muutusi teha ei tohi. See on oluline tagamaks, et kriminaalhooldusametnikul oleks kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste ja nende kohaldamise tähtaja valikul võimalik anda kinnipeetavale lõplik hinnang ka üksnes iseloomustust lugedes. See iseenesest ei tähenda, et kriminaalhooldusametnik ei võiks tulla vanglasse ja kinnipeetavaga vestelda või koguda muid andmeid, kuid see peaks olema siiski erandlik. Küll on kriminaalhooldusametnikul kohustus kohtuda kahtlustatava või süüdistatavaga, tema lähedastega ja teiste isikutega kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil, tutvuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetega kahtlustatava või süüdistatava kohta, nõuda kahtlustatava või süüdistatava seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava käitumise ja õppimise kohta (KrHS § 24 lg 3). Sarnast kohustust ei ole süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande koostamisel.

KrHS § 24 lg 1 kohaselt koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Antud sätte juures tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kriminaalhooldusametnik ei koosta iseloomustust süüdimõistetu (sh ka kinnipeetava) kohta, kuna nt kinnipeetava kohta peab vastava iseloomustuse koostama vangla (vt ülalpool). Siiski peab kriminaalhooldusametnik andma arvamuse katseaja ning kohaldatavate kohustuste valiku ning nende tähtaja kohta. 

Ärakirjad iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku arvamusest saadab kriminaalhooldusosakond vangla asukohajärgsele prokuratuurile (ettevalmistamise korra § 5 lg 4). Ettevalmistamise korra § 6 lg 1 kohaselt lisab arvestusteenistus pärast kriminaalhooldusametniku arvamuse saamist iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamuse kinnipeetava isiklikule toimikule ning edastab selle vangla direktorile või tema määratud isikule. VSKE § 28 lg 3 p 4 kohaselt on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse dokumendid isikliku toimiku teises osas. Vangla direktor või tema määratud isik edastab kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule (ettevalmistamise kord § 6 lg 2).

Juhul, kui vangla või kriminaalhooldusosakond tuvastab kinnipeetava käitumises või varem esitatud andmetes olulisi muutusi, mis võivad mõjutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, teavitab vangla direktor või tema määratud isik sellest kirjalikult viivitamata kohtunikku (ettevalmistamise kord § 7). Kohtunikule tuleb teada anda üksnes olulistest muutustest. Olulisuse hindamise kriteeriumiks peaks olema see, kas muutus andmetes või kinnipeetava käitumises võib omada tähtsust kinnipeetava edaspidises käitumises.

Näide: Kinnipeetav Igor Juus'i isiklik toimik ühes kriminaalhooldusametniku kohtueelse kokkuvõtte ning vangla iseloomustusega saadeti 22.03.2008 kohtusse. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tugevad peresuhted oma naise ja kahe lapsega. Samuti on kinnipeetaval võimalus asuda viivitamata pärast vabanemist tööle. Vangla hinnangul on äärmiselt tõenäoline, et kinnipeetav asub pärast vabanemist õiguskuulekale teele. 25.03.2008 saab vangla kontaktisik teada, et kinnipeetava naine sai liiklusõnnetuses surma. Kontaktisik pöördub vangla direktori poole. Kas direktor peaks antud teabe edastama ka kohtunikule?

Näide: Kinnipeetav Rain Kiik'e kohta koostas Mummu Vangla pigem negatiivse iseloomustuse. Iseloomustusse märkis kontaktisik mh ka selle, et 14.04.2008 leiti kinnipeetava kambrist mobiiltelefon. Kuna menetlus ei olnud lõpuni viidud, ei saanud täie kindlusega väita, et mobiiltelefon kuulus kinnipeetav Rain Kiik'ele. Siiski pidas kontaktisik viimast äärmiselt tõenäoliseks, kuna kinnipeetav viibis kambris üksinda. Eelnevast tulenevalt kajastas kontaktisik vahejuhtumit ka iseloomustuses ning maalis kinnipeetavast selle vahejuhtumi põhjal negatiivse pildi ning pidas vähetõenäoliseks, et kinnipeetav asuks vabastamisel õiguskuulekale teele, kuna õigusrikkumiste toimepanemist ei ole kinnipeetav vanglas olles lõpetanud. 18.04.2008 selgus aga, et mobiiltelefon ei kuulunud kinnipeetavale, vaid selle oli kambrisse kogemata unustanud 14.04.2008 kambrit mõni aeg enne läbiotsimist külastanud direktori asetäitja sotsiaalalal. Kas antud teave tuleks edastada ka kohtunikule? Kas iseloomustuse koostamisel võis üldse sellist teavet iseloomustusse kirja panna?

Kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastamisel on dokumentide kogumisel ja edastamisel erisusi. Üldjoontes on kogu menetlus sama ning kohaldatakse ka samu sätteid (ettevalmistamise kord § 8 lg 1), kuid on ka erisusi. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku vabastada, kui ta nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 toodud elektroonilise järelevalvega, ning on ära kandnud 1/3 karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Juhul kui kinnipeetav ei nõustu elektroonilise järelevalvega, võib kohus ta vabastada siis, kui ta on ära kandnud poole oma karistusajast (KarS § 76 lg 1 p 2). Kui esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 toodud elektroonilise järelevalvega, võib kohus ta vabastada kui ta on ära kandnud vähemalt poole karistusajast. Juhul kui isik ei nõustu elektroonilise järelevalvega, võib kohus kinnipeetava vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. (KarS 76 lg 2 p 1 ja 2). Seega seisneb peamine erisus tähtajas, millal kohtul tekib õigus kinnipeetava vabastamiseks sõltuvalt kinnipeetava nõusolekust või selle puudumisest. Sellega tuleb ennetähtaegse vabastamise dokumentide kogumisel ilmtingimata arvestada.

KarS § 76 kohaselt on elektroonilise valve kohaldamiseks vajalik "süüdimõistetu nõusolek", kuid samas VangS § 76 kasutab mõistet "kinnipeetava taotlus" – kahe seaduse vaheline vastuolu raskendab seaduse rakendamist, sest "nõusolek" on midagi, mida vangla peaks küsima ja "taotlus" on midagi, mille kinnipeetav ise esitama vanglale. VangS § 76 kohaselt on vangla kohustatud alustama mõistliku aja jooksul enne kinnipeetava poolt KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 sätestatud tähtaja ärakandmist ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise menetlust. Ettevalmistamise korra § 2 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud alustama ennetähtaegse vabastamise dokumentide ettevalmistamist kaks kuud enne ennetähtaegse vabastamise võimaluse tekkimise tähtpäeva. Seega on seadus ja selle alusel antud määrus pannud vanglale kohustuse alustada dokumentide ettevalmistamist – seega tuleb mõista kinnipeetava poolt tehtavata ennem kui "nõusolekut" ja vangla peab seda ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise käigus kinnipeetavalt küsima.

Ettevalmistamise korra § 8 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav esitata arvestusteenistusele kirjaliku nõusoleku mitte varem kui kaks kuud enne kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega. Nõusolekus peab kinnipeetav selgelt välja tooma selle, et ta nõustub elektroonilise järelevalvega ning märkima ära ka elukoha, kuhu ta pärast vabastamist elama asub, aadressi (ettevalmistamise korra § 8 lg 3). Saanud kinnipeetava nõusoleku, kontrollib arvestusteenistus kolme tööpäeva jooksul nõusoleku esitamise tähtaja õigsust ning pärast seda algatab menetluse iseloomustuse koostamiseks ettevalmistamise korra § 2 sätestatud korras (ettevalmistamise korra § 8 lg 4).

Ettevalmistamise korra 8 lg 2 jätab lahtiseks, mis juhtub siis, kui kinnipeetav esitab nõusoleku siiski varem kui kaks kuud enne ennetähtaegse vabastamise tähtpäeva saabumist. Enne 01.01.2007 VangS § 76 muudatusi pidi kinnipeetav esitama taotluse ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise alustamiseks, kuid muudatuste viidi sisse automaatne menetlus. Kuna KarS § 76 lg 1 p 1 rakendamise seisukohalt ei ole oluline mitte see, kas kinnipeetav on andnud nõusoleku vähem kui kaks kuud enne vabastamise otsustamist, vaid et kinnipeetav on avaldanud tahet ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega, siis ei saa vangla ka varem esitatud nõusolekut hävitada, ignoreerida ega tagastada. Kinnipeetava poolt varem kui kaks kuud esitatud nõusolekut elektroonilise järelevalvega võib, kui taotluse tekst sellist tõlgendust toetab, käsitleda taotlusena valmistada ennetähtaegse vabastamise dokumendid ette ja edastada kohtule varem. Vangla võib sellisel juhul keelduda taotluse läbivaatamisest varem, kui selleks puuduvad mõjuvad põhjused ja tavapärase menetluse käigus on vangla võimeline toimiku kohtule õigeaegselt esitama, ning menetleda taotlust seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras (HMS § 14 lg 3 kohaselt on võimalik üksnes hilinenud, mitte liiga vara esitatud, taotluse tagastamine), teavitades sellest kinnipeetavat. Kui kinnipeetav on esitanud nõusoleku elektrooniliseks järelevalveks oluliselt varem, võib vangla olla kohustatud ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise käigus kontrollima üle kinnipeetava nõusoleku ja elukoha andmed. Kinnipeetava nõusolek elektroonilise järelevalve kohaldamise kohta lisatakse isiklikku toimikusse ning koopia sellest saadetakse koos kriminaalhooldusosakonnale saadetava taotlusega kriminaalhooldusosakonnale (ettevalmistamise kord § 8 lg 5). Nagu nn tavapärase ennetähtaegse vabastamise dokumentide kogumise menetlust on võimalik pikendada, võib seda teha ka elektroonilise järelevalvega vabastamise puhul. Ettevalmistamise korra § 8 lg 6 kohaselt teeb vangla direktor või tema määratud isik menetluse pikendamise, selle põhjuse ning menetluse jätkamise tähtaja kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks. Kuna elektroonilise valvega vabastamise menetluse pikendamise tähtaega ei ole eraldi välja toodud, tuleb leida, et tähtaja pikendamine ei tohi olla pikem kui kümme päeva (vt lisaks ettevalmistamise kord § 4 lg 2).

Näide. Kinnipeetav Sulev Laidla't on karistatud avaliku korra raske rikkumise, võõra vara rikkumise, sõiduki omavolilise kasutamise ja selle juhtimise juhtimisõiguseta ja joobeseisundis, omades väärteo korras karistatust joobes juhtimise eest, ning mõne vähema rikkumise eest, mida Sulev Laidla ise nimetab "ühe s***-i alanud joomingu veelgi s***-ks lõpuks" eest kokku 4 ja 8 kuu pikkuse vangistusega, millega liideti varem joobes võõrasse hoonesse sissetungimise ja seal magamise eest määratud tingimisi 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest 2 kuud oli eelvangistuse ajal ära kantud, kokku 5 aastat vangistust. Sulev Laidla peeti kinni 23.06.2005 ning viibis vahi all kuni kohtuotsuse jõustumiseni 14.02.2006. Mummu Vanglasse vastuvõtmisel arvestati välja ja tehti kinnipeetavale teatavaks, et tema vangistus saab kantud 23.06.2010 ning ennetähtaegse vabanemise võimalus tekkib 23.01.2008. Kinnipeetav sellele vastu ei vaielnud. 02.10.2007 esitab kinnipeetav Sulev Laidla kirjaliku avalduse Mummu Vangla direktorile, milles avaldab nõusolekut selle kohta, et teda vabastataks elektroonilise järelevalve all, ja märgib avaldusse ka oma elukoha aadressi Kase 14 Tallinn. Mummu Vangla kontaktisik jätab selle taotluse läbivaatamata, kuna see on esitatud enne nõueoleku esitamise tähtaega, ning viskab paberi minema. Kinnipeetav ei küsi ega vaidlusta ka midagi, kuni kontaktisik ise elustab vastavalt õigusaktidele tema iseloomustuse koostamist. Kuna kinnipeetav ei esita uut nõusolekut ja väidab, et ta jääb oma endise nõusoleku juurde, siis edastab kontaktisik toimiku ilma kinnipeetava nõusolekuta. Iseloomustusse märgib kontaktiisik, et kinnipeetav Sulev Laidla on "põikpäine ja kiuslik inimene, kes norib pisiasjade kallal ja kellel on nii vangla kui teiste kinnipeetavatega konflikte." Lisaks sellele kirjutab kontaktisik iseloomustusse järgmist: "Kinnipeetav Sulev Laidla on asunud vanglas põhiharidust omandama ja tema ennetähtaegse vabanemise korral ei ole tõenäoline, et ta omandaks põhiharidust või kutset vabaduses. Seetõttu ei ole tema vabastamine eesmärgipärane." Kas vangla kontaktisik võis ettenähtust varem esitatud kinnipeetava nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ära visata ja kas kinnipeetav pidi enne vabanemist uue kirjaliku nõusoleku esitama?

Kinnipeetav ei ole oma nõusolekuga elektroonilise järelevalve kohaldamise kohta rangelt seotud. Ettevalmistamise korra § 9 lg 1 kohaselt lõpetab vangla menetluse, kui kinnipeetav loobub nõusolekust. Seega on kinnipeetaval õigus enda nõusolekust loobuda. Menetluse lõpetamise on silmas peetud seda, et kinnipeetava elektroonilise järelevalvega vabastamise menetlus lõpetatakse, kuid kinnipeetaval on siiski õigus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta ning see menetlus viiakse läbi tavapäraselt. Juhul, kui kinnipeetav loobub nõusolekust pärast materjalide kriminaalhooldusosakonnale edastamist või pärast kriminaalhooldusametniku arvamuse saamist, siis teavitab vangla kinnipeetava loobumisest kirjalikult kriminaalhooldusosakonda (ettevalmistamise kord § 9 lg 2). Sellisel juhul algatab vangla menetluse uuesti sätete alusel, mis reguleerivad kinnipeetava vabastamist ilma elektroonilise järelevalveta. Oluline on silmas pidada, et kinnipeetavale ei tohi tekkida sellest, et ta elektroonilise järelevalve kohaldamisest loobus, mingeid negatiivseid järelmeid.