• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Vabastamise tingimused
  • 2. Vabastamise korraldus
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Vabastamise tingimused

VangS § 14 lg 2 kohaselt kohtub kinnipeetav hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta (VangS § 14 lg 2). Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 "Kinnipeetava vanglast vabastamise kord" (edaspidi: vabastamise kord) § 4 kohaselt arvutab ametnik kinnipeetava vabastamise tähtpäeva, kinnipeetava vanglasse saabumise päeval. Justiitsministri 17.01.2007 määruse nr 4 "Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord" (edaspidi: ettevalmistamise kord) § 1 kohaselt arvutab vangla arvestusteenistus ning teeb kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks kinnipeetava vanglasse saabumisel järgmised andmed: 1) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; 2) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; 3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega. Tõlgendades VangS § 14 lg 2, vabastamise korra § 4 ja ettevalmistamise korra § 1 kogumis, tuleneb, et lisaks VangS § 14 toodud seaduste ja regulatsioonide tutvustamisele tuleb kinnipeetavale anda ka teave selle kohta, millal tema vangistuse tähtaeg lõpeb või millal tekib kohtul õigus tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutada.

Tähtpäev, millal kohtul tekib, arvestatuna vangistuse algusest, õigus kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistuse vabastamisest ripub ära järgmistest asjaoludest:

• kuriteo raskusastmest lähtuvalt. KarS § 76 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
  
  KarS § 4 lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on KarS-is raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarS-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seega on seadusandja võrdsustanud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise alusena teise astme kuriteo ja esimese astme kuriteo toimepanemise ettevaatamatusest.
  
  KarS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

• karistusaja pikkusest lähtuvalt. KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.