Esimeseks teadaolevaks tuletõrjealaseks õiguslikuks aktiks tuleb pidada vabariigi valitsuse otsust, et seltsid ja ühingud, nende hulgas ka vabatahtliku tuletõrje seltsid, kes tahavad Eesti Vabariigis tegutseda, peavad end registreerima. otsuse täitmise tähtajaks sai 1. aprill 1920. Esimese Eesti Vabariigi “Tuletõrje seaduse” kehtestab Riigikogu 20. mail 1924. seadus koosneb 30-st alajaotuseta paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab riikliku, omavalitsuse, vabatahtliku ja ettevõtete tuletõrjete asutamise. Kui piirkonnas pole vabatahtlikku tuletõrjeühingut pannakse omavalitsusele kohustus omavalitsuse tuletõrje asutamiseks. Tuletõrje ringkonda kuuluvad omavalitsused  on eeslarves kohustatud kandma kulutusi vabatahtlike tuletõrjeühingute toetamiseks. Eraettevõtete ja –asutuste tuletõrje peetakse üleval neid ellu kutsusnud asutuse kulul. Tuletõrje juhatamine allub siseministrile. Vabatahtlike tuletõrjeühingute kirjavahetus on vaba kantselei- ja temelmaksust., vabastatud ollakse välismaalt tellitavate kaupade tollimaksust. Vabatahtlikud vastutavad nagu riigiametnikud ja on võrdsustatud ka pensioni- ja toetusrahade saamisel riigi- ja omavalitsuse teenistujatega. (Parmask)

Alates 1937. aasta 1. jaanuarist koondati kogu Eesti tuletõrje Eesti Tuletõrje Korpusesse, mille moodustavad kõik vabatahtlikud, riiklikud, omavalitsuse ja eraasautuste ning –ettevõtete tuletõrjed. (Parmask)

Seadus kohustas üle 20 000 elanikega linnades lisaks vabatahtlikule tuletõrjele rakendada ka elukutselisi tuletõrjujaid. 1938. a olid nendeks linnadeks Tallinn, Tartu, Narva (koos NArva-Jõesuuga), Pärnu ja Tallinn-Nõmme. Palgalised tuletõrjujad pidid olema alati tegevusvalmis ning neid ei tohtinud rakendada kogukonnas teiste ülesannete täitmiseks. (Parmask)

Algväljaõppe said tuletõrjujad asukoha tuletõrjes. Edasi toimus väljaõpe juba maakondlikul tasandil. Tuletõrje juhtivad jõud said väljaõppe Tuletõrjekoolis, mida pidas üleval Vabatahtliku Tuletõrje Liit (rahuajal) ja Eesti Tuletõrje Korpus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1938-1944 kestsid tuletõrjujate õppused Tuletõrjekoolis tavaliselt 4 kuni 14 päeva. (Parmask)

Viited:

Parmask, P., J., 1995, Eesti tuletõrje ja tsiviilkaitse, Asm Kupar