1. Pöördumiste tunnused
Pöördumise liigid määratakse kindlaks pöördumise eesmärgi, sisu ja vormi järgi. Kui pöördumise eesmärk, sisu ja vorm on vastuolulised, peab ametnik hindama, kas tegemist on ühe või mitme pöördumisega või millise pöördumise tahtis isik tegelikult esitada. Vajadusel võib küsida pöördumise esitajalt täiendavaid selgitusi pöördumise liigi kindlaksmääramiseks. Lisaks võib olla tähtsus pöördumise liigi määratlemisel ka põhjendustel ja adressaadil.
- eesmärk. Pöördumise eesmärk on see tuleviku seisund või olukord, mida isik soovib pöördumisega saavutada või mida ta pöördumise esitamisega silmas peab.
- sisu (kasutatakse ka „ese”, „objekt”). Pöördumise sisu on taotlus ehk palve haldusorganile midagi teha või millestki hoiduda (vrd põhjendused, allpool). Pöördumise sisuks võib olla 1) haldusakti andmine, sellest hoidumine või selle muutmine, peatamine või kehtetuks tunnistamine, 2) toimingu sooritamine, sellest hoidumine või selle peatamine, muutmine või tagasitäitmine, sealhulgas kahju hüvitise maksmine või alusetult saadu tagastamine, 3) halduslepingu sõlmimine, selle muutmine või lõpetamine, 4) selgituse andmine õigusakti või haldusdokumendi sisu kohta, 5) ettepanek õigusakti, haldusdokumendi või halduspraktika muutmiseks või muuks pöörduja subjektiivseid õigusi vahetult mitte riivavaks tegevuseks, 6) isiku karistamine või õigusrikkumise asjaolude väljaselgitamiseks menetluse alustamine või 7) avalikule teabele juurdepääsu võimaldamiseks. Samuti on oluline see, kuidas pöörduja ise seondub pöördumise sisuks oleva taotlusega.
- vorm. Pöördumise vormideks on suuline ja kirjalik vorm. Pöördumine võib olla lubatud ka kirjalikult taasesitatavas vormis. Üheks pöördumise vormistamise nõudeks võib olla samuti õigusaktiga kindlaksmääratud blanketi kasutamine.
- põhjendused. Pöördumise põhjendusteks on õiguslikud ja faktiväited, mida pöörduja esitab oma taotluse lubatavuse kinnituseks. Õiguslikud väidet on viited õigusnormidele ja tõlgendused. Kvalifikatsioon on viide konkreetsele seadusesättele, mis lubab või kohustab pöördumist esitama. Faktiväited on osutused tegudele, sündmustele, dokumentidele, asjadele või seisunditele (nt haigestumine, rasestumine) ning neid kinnitavatele tõenditele. Mõnikord võivad mitte pöördumise sisu ega eesmärk, vaid just põhjendused, olla olulised pöördumise liigi määratlemisel.
- adressaat. Pöördumise adressaadiks on isik või asutus (organ), kellele pöördumine on suunatud. Kuna sarnase sisuga pöördumisele omistatakse kehtivas õiguses erinev tähendus sõltuvalt sellest, kellele selline pöördumine on esitatud, siis saab ka adressaadi kindlaksmääramist kasutada pöördumise liigi kindlakstegemisel.
|