Avaleht > Turismi kujunemine ja areng Eestis > Eesti Turistide Ühingu tegevuse sisu
Eesti Turistide Ühingu tegevuse sisu
- Eestit tutvustavate matkamarsruutide koostamine ja läbiviimine. Korraldati 1 kuni 3- päevaseid rongisõite, kusjuures ööbiti rongis.
- Ühe ja mitmepäevaste autobussimatkade korraldamine, millest pikimad oli 1200 kilomeetrised 6-päevased reisid.
- Turismibüroode avamine ja töö korraldamine. Tolleaegsed turismibürood koostasid reisipakette, müüsid neid ja juhtisid matku. Turismibürood eksisteerisid Eesti suuremates linnades, samuti Haapsalus, Petseris, Valgas. Lisaks turismibüroodele oli umbes 100 ETÜ usaldusmeest.
- Turistikodude asutamine ja kohandamine ja korraldamine. Turismikodusid oli Eestis 25, nad asusid suuremates linnades, aga ka Aegviidus, Haapsalus, Kuressaares, Petseris, Pühajärvel, Vilsandil. Turismikodud lõid materiaalse baasi nii sise- kui välisturismiks.
- Turistide ööbimise korraldamine ETÜ vahendusel enam kui 200 Eesti koolis. Ööbida sai tasuta (magamine õlgedel) või maksis see 10-30 senti päevas.
- Reisikirjanduse, maa- ja teedekaartide kirjastamine, alates 1934. a. ajakirja „Turismi Teataja“ väljaandmine.
- Loengute, näituste korraldamine, turismialase mõtte propageerimine.
- Alates 1936. a. Eesti teeäärsete vaatamisväärsuste turismitähistega märgistamine.
- Noorsooturismi edutamine ja soodustamine; 1937. a. ETÜ koolimatkabüroo asutamine, 1939.a. Rahvusvahelise Noorte Matkakodude Ühingu liikmeks astumine jne.
Nagu kõikides arenevates turismimaades alustati siseturismi arendamisega, rajati vajalikke infrastruktuure.
Olulist rolli mängis majutusasutuste arendamine. Aruannetest on teada, et Eestis oli sel perioodil 86 pansioni, 81 esimese ja teise järgu võõrastemaja ja 25 turismikodu. Voodite arv neis oli 3583, tubade arv 2114 (1936).
1935.a. valmis Eesti esimene turismibuss, milles oli 40-50 istekohta. Buss oli varustatud WC-ga. 1936.a. toimus 8-kohalise lennukiga esimene lennumatk Tallinnast Varssavi. Väga suur turistide arvu tõus oli 1936.a. Sel aastal käis Eestis üle 117 000 välismaalase, 45 000 rohkem kui 1935.a. Seda oli näiteks rohkem kui Norrat külastavaid turiste.
1940. a. okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi territooriumi ja uue valitsuse määrusega 23.09.1940 riigistati ehk natsionaliseeriti kõik turismiasutused Eesti territooriumil.
Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal hotellid küll tegutsesid, kuigi klassikalises mõistes turismi sel perioodil ei eksisteerinud, sageli kasutati hotelle saksa ohvitseridemajutamiseks. Teine maailmasõda tõi kaasa suuri purustusi Tallinnas, Tartus ja Narvas. Eestimaa kandis ka teisi kaotusi, sest Nõukogude okupatsiooni hirmus lahkusid kümned tuhanded eestlased 1944. aastal välismaale, nende seas ka hulk turismiinimesi ja hotellipidajaid.
Perioodil 1944–1950 küüditati kümneid tuhandeid eestlasi kaugesse Venemaa ossa Siberisse, neist jäid maja tuhanded tühjad majapidamised.
Peale sõda toimisid nii turismi- kui ka hotellimajandus nõukogude okupatsiooni tingimustes. Olles Nõukogude Liidu koosseisus, ei olnud võimalik arendada välja uusi turismiobjekte ega ehitada uusi majutusettevõtteid. Toimis ja arenes vaid siseturism. Eestlastel oli võimalus reisida Venemaale ja teistesse Nõukogude Liidu koosseisus olevatesse maadesse, samuti külastasid Eestit teiste liiduvabariikide elanikud. Õhkkond riigis muutus veidi vabamaks 1953. aastast, peale suveräänse hirmuvalitseja Jossif Stalini surma. 1950-ndate esimesel poolel toimusid esimesed 1-2 päevased ekskursioonid linnadesse ja looduskaunitesse paikadesse. Põhilisteks transpordivahenditeks olid rongid ja inimeste veoks kohandatud veoautod. Välisturismi arengut pidurdasid karmid seadused, julgeolekuorganite hirm välisspioonide ees, mille tulemuseks suletud linnad ja territooriumid, pidev kontroll välisturistide liikumise üle, takistuseks ka korralike majutus- ja söögikohtade puudus. 1950-ndate keskel algas nn. “sulaperiood”, mil uue Nõukogude juhi N. Hruštšovi valitsemisajal algas tagasihoidlik välissuhtlus, mis mõjutas positiivselt ka Eestit.
1950-ndate teisel poolel algas Eestis ulatuslik kuurortide ja puhkekodude laiendamine ja rajamine, Eesti ja Läti muutusid üleliiduliselt nõutavateks puhkepiirkondadeks. Teenindustaset Eestis peeti parimaks kogu Nõukogude Liidus. Areneb siseturism Nõukogude Liidu territooriumil. Eesti turistide meelispaikadeks kujunevad Musta mere rannik, Kaukaasia (Gruusia, Armeenia) ja Karpaadid (Lääne-Ukrainas).
Mõningane areng välisturismis toimub 1960-ndate algul, mil elavneb NSVL turistide vahetus nn. Idabloki maadega. Hotellimajanduse arengust Eestis saab uuesti rääkida alates 1963.aastast, kui avati hotell Tallinn, mis läks riikliku turismiorganisatsiooni üleliidulise aktsiaseltsi (ÜAS) “Inturist’’ koosseisu ja kuulus sinna kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. a. Esimese välismaise, Soome ehitusfirmade poolt rajatud ehitisena sai Nõukogude Liidus ÜAS Inturisti tellimusel aastail 1968-1972 valminud hotell Viru, mis oli aastaid noobleim hotell Nõukogude Liidus ja oli mõeldud vaid välisturistide majutamiseks.
Uus arenguetapp algas seoses 1980-ndal aastal toimunud Moskva olümpiamängude raames Tallinnna olümpiaregatiga. Sellise rahvusvahelise sündmuse tarbeks ehitati Tallinna mitmeid infrastruktuuri hooneid nagu Lennujaama uus peahoone ja Linnahall. Rajati ka majutusettevõtteid. 1979. a. avati hotell Sport (nüüdne hotell Pirita), mis toimis algul olümpiakülana purjeregatist osavõtvate sportlaste ja treenerite majutamiseks. Olümpiaregatti külastavate turistide majutamiseks ehitati 1980. aastal rohkem kui 300 numbritoaga hotell Olümpia. Turismi ja hotellimajanduse arengule aitas oluliselt kaasa uus Tallinna Lennujaama hoone, mis hiljem võimaldas rahvusvaheliste lendude reisijate teenindamist.
1964. a. avati hotell Ranna (praegune Stroomi) ja 1969. a. hotell Kungla (praegune Park Hotell & Casino). Eesti turismi, s.h. hotellimajanduse arengus on oluline sündmus 1965. a. avatud regulaarne laevaühendus Soomega, liinil Tallinn - Helsingi. Lisaks soomlastele kasutasid laevaliini ka teised välisturistid, kes ei soovinud saabuda Eestisse läbi NSVL-i põhiväravate Moskva ja Leningradi. Kindlasti oli avatud laevaliin ka üheks olulisemaks mõjutajaks uue Viru hotelli rajamiseks Seoses “perestroikaga” sai kogu Nõukogude Liidus võimalikuks turumajanduse tekkimine. Selles mängisid suurt rolli vastasutatud ühisettevõtted ja kooperatiivid, seda eriti aktiivselt Eestis. Asutati esimesed eesti erakapitalil põhinevad reisibürood Mainor Meelis (1988) ja Estravel (1989). Välismaise osakapitaliga ühendettevõtteks oli ka FinEst Hotel Group, kes renoveeris ühe Tallinna esinduslikuma hotelli Palace (taasavati 1989. a.). Hiljem, 1994. aastal, rekonstrueeris ja avas see seni sanatooriumina töötanud hoones Pärnu Rannahotelli. Seoses välisturistide arvu suurenemisega ning seoses riiklike ettevõtete erastamisega 1990-ndate algul algas kõigi majutusettevõtete kaasajastamine: uuendati numbritubasid, rajati uusi toitlustusettevõtteid, korraldati ümber majandamine ja teenindus. Asuti tööle ka uue majutusettevõtete klassifitseerimissüsteemiga ja pandi alus hotellide järgusüsteemile.
1991. aastal toimunud taasiseseisvumise järgselt allutati kõik majutusettevõtted Eesti Vabariigile. 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigis avanesid turismi ja hotellimajanduse arenguks hoopis laiemad arenguperspektiivid, mille tulemusena algas olemasolevate majutusettevõtete rekonstrueerimine ja täiesti uute hotellide rajamine. Töötati välja ja rakendati Eesti majutusettevõtete klassifikatsioon ja hotellide järgusüsteem. Juba 1990-ndate teisel poolel avati esimene 5-tärni nõuetele vastav hotell Schlössle ja aastakümne lõpul sisenesid Eesti hotelliturule esimesed rahvusvahelised suurhotelliketid, nagu Radisson SAS ja ACCOR.