Avaleht > 3000- 2000 eKr Eestis
3000- 2000 eKr Eestis
Eestis valitses sel ajal alles küttimisel ja kalastamisel põhinev majandus. Kõige enam püüti põtru, ürgveiseid ehk tarvaid, kopraid ning metssigu, nende kõrval aga ka metshobuseid, hirvi, kitsi, jäneseid, karusid, rebaseid, hunte, nugiseid. Peamiseks jahirelvaks sai vibu. Nii merest kui ka sisevetelt püüti palju erinevaid liike kalu. Koriluse hulka kuulus lisaks taimede, juurikate, marjade, seente ja pähklite kogumisele ka linnumunade ning jõe- ja rannakarpide korjamine. Kasutati kivikirveid.
Pildil: kivikirves
http://www.histrodamus.ee/upload/files/Lameselgne_kivikirves_Muhust.jpg
Keraamika oli Narva tüüpi ja hiljem kammkeraamika. Narva kultuuri asulaid on Eestis teada üle kahekümne viie. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestis loetakse noorema kiviaja alguseks keraamika kasutuselevõttu. Savinõude valmistamise oskus jõudis siia ilmselt teiste rahvaste kaudu kultuurilaenuna. Kammkeraamika kultuuride ilmselt olulisim uuendus oli kultuurtaimede kasvatamise alustamine ja sellega maaviljelusele aluse panemine Eestis. Õietolmuanalüüside põhjal on leitud, et kaer jõudis Eestisse umbes 4000 e.Kr., oder umbes 3900 e.Kr. ja nisu umbes 3500 e.Kr.