Sinirebane
Sinirebaste perekond kuulub kiskjaliste seltsi, koerlaste sugukonda. Perekonnas on üks liik - sinirebane Alopex lagopus (Arctic fox). Ulukliikidena eristatakse kahte alamliiki- genotüüpi: sinirebane (Blue fox CCDD) ja polaarrebane (Polar fox CCdd) (Beautiful fur..., 1988). Sinirebane püsib sinisena aastaringselt. Polaarrebane on valge talvel ja hall suvel. Farmi sinirebane on saadud sinirebasest. Sinirebase alamliigist eristatakse alaska sinirebane, põhjasinirebane (Arctic blue fox e Greenland blue fox CCgg), norra sinirebane (Nordic Blue fox) ja tundra sinirebane (Tundra Blue fox).
Sigimine. Sinirebane saab suguküpseks umbes 10 kuuselt. Emased on võimelised pesakondi tooma 5-6 aastat, kuid nende viljakus langeb tavaliselt peale kolmandat aastat. Sarnasel punarebastega on ka neil vaid üks sigimisperiood aastas. Innaperiood on märtsist kuni aprillini ja kestab 3 kuni 7 päeva. Isane sinirebane võib kergesti paaritada 8-10 emast. Kunstlikul seemendusel jätkub spermat 30-60 emase viljastamiseks. Tiinusperiood on 52 päeva ja keskmine pesakonna suurus on sinirebastel 8-10 kutsikat. AS Balti Karusnahk oli 2005.a. sinirebaste keskmine viljakus 5,0 kutsikat.
Kutsikate kasvatamine. Vastsündinud kutsikad kaaluvad ca 65 g, nad on pimedad ja kaetud hõreda karvastikuga. Sünnijärgselt kasvavad kiiresti ja juba 3,5 nädalaselt kaaluvad umbes 400 g. Võõrutatakse kutsikad 6 kuni 7 nädalaselt, kui nad kaaluvad 1,5 kg. Enne 3,5 -4 nädalat toituvad vaid emapiimast ja peale seda hakatakse neid söötma teiste söötadega. Täiskasvanud rebaste kehamass saavutatakse 28-32 nädalaselt, tavaliselt sama aasta novembris-detsembris, mil isasloomad kaaluvad 6-7 kg ja emasloomad 5-6 kg.
Paarituvad sini (DD või Dd)- ja valge polaarrebane (dd).
Kutsikad polaarrebase geenikandjad (Dd) või
50% sini- (Dd) ja 50% polaarrebased (dd). (Beautiful fur..., 1988)
Sinirebase (DD) ja valge polaarrebase (dd) geenide jagunemine vanemate
generatsioonis ja kandjad (Dd) F1 generatsioonis Mendeli järgi. (Beatiful fur..., 1988)
Alammenüü
|