Kriminaalmenetluse toimingud Riigikohtu praktikas
Sissejuhatus > ÜLEKUULAMINE

ÜLEKUULAMINE


Ülekuulamise ettevalmistamine—materjalide lugemine; küsimuste koostamine; tõlgi tagamine.

Tunnistaja ja kannatanu ning kahtlustatava vaba jutustus
Ütlused:
1.   Omakäeliselt.
2.   Uurija kirjutab.

Kahtlustatava esimene vastus:
„Kahtlustus on arusaadav, süüdi ei tunnista/tunnistan süüdi. „

Küsimuste esitamine.
7 küsimust:
   Kes
   Mis
   Kus
   Mida
   Kuidas
   Miks
   Kes veel seda teab (et leida tunnistajaid, kes ütlusi kinnitavad/täiendavad).

Küsitluspuu.
Kui tunnistaja/kannatanu/kahtlustatav räägib mitmest episoodist, siis iga episood-haru küsida 7 küsimusega lõpuni ja siis alles võtta uus oks-haru, ning taas 7 küsimusega lõpuni küsida.


Ütlused on MINA vormis.
Küsimused ka kirja panna.

Ütluste lõppu tunnistaja lause:
„Protokoll on koostatud minu sõnade järgi, minu poolt läbi loetud ja on õige.”
Ning:  Üle kuulas: uurija, nimi, allkiri.     

Kui on parandus protokollis siis:
„Parandus õige.“ Tunnistaja/kannatanu/kahtlustatava allkiri + uurija allkiri.


§ 66. Tunnistaja
   (1) Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.
   (2) Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi.
   (3) Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi.

§ 68. Tunnistaja ülekuulamine
   (1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.
   (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.
   (3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.
   (4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Keelatud on esitada suunavaid küsimusi.
   (5) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata.
   (6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega.


Tunnistaja õigused ja kohustused:
   Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71-73 järgi (KrMS § 66 lg 3).
   Tunnistajale selgitatakse tema õigust kirjutada ütlusi omakäeliselt (KrMS § 68 lg 1). Tunnistaja võib ütlusi andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente (KrMS § 68 lg 3).
   Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava lähisugulastel.
   Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või tema lähedasi.


Vähemalt 14-aastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest järgnevast vastutusest KarS §-de 318 ja 320 järgi.