• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Kinnipeetavale keelatud esemed
  • 2. Keelatud ja leitud esemetega toimimine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Kinnipeetavale keelatud esemed

Keelatud on esemed, mis ei ole kinnipeetavale vanglas lubatud või mis on omandatud või valdusesse saadud keelatud viisil. Eseme liigi järgi keelatud esemed on määratletud VangS § 15 lg 2 ja VSKE § 64¹. Soetamise viisi järgi keelatud esemed tulenevad VSKE § 57 lg-st 1 – kõik esemed, mis ei olnud kinnipeetaval kaasas vanglasse saabumisel või ei ole soetatud vangla vahendusel (v.a VSKE § 46¹ sätestatud viis marki ja viis ümbrikku).

Keelatud esemetest tuleb eristada vangla territooriumilt leitud esemeid, mille omanikku ei suudeta kindlaks teha. Vahe tegemine on vajalik selletõttu, et eseme keelatus sõltub sellest, kes on eseme õiguspärane valdaja – nii on kinnipeetavale lubatud esemete sortiment ja kogus oluliselt enam piiratud kui vanglaametnikule või vangla külastajale, vangla üle järelevalvet teostava organi töötajast rääkimata. Selleks, et tuvastada, kas vangla territooriumilt leitud ese on keelatud või mitte, tuleb teha kindlaks selle omanik või õiguspärane valdaja.

Näide: 14.05.2008 kell 16:33 leitakse vangla territooriumilt II eluosakonna välisukse lähedusest hõbedane fotoaparaat Olympus FE-280. Fotoaparaadi leidnud valvur Karmo Laanepära võtab fotoaparaadi oma valdusesse ning koostab selle kohta leitud eseme akti. Järgmisel päeval pöördub vangla poole Ivar Susilaas, kes viibis 14.05.2008 vanglas ekskursioonil, ning palub vanglal kontrollida, kas vangla territooriumilt on leitud temale kuuluvat fotoaparaati Olympus FE-280. Vangla teatab, et fotoaparaat leiti, kuid kuna tegemist on keelatud esemega, siis kuulub see VSKE § 67 sätestatud korras võõrandamisele.

Näiteks kirjeldatud juhtumil ei ole fotokaamera võõrandamine õiguspärane. Tegemist ei ole keelatud esemega, sest keelatud esemete regulatsioon kehtib ainult kinnipeetavate suhtes ning selle kaasavõtmine vangla territooriumile ei ole õigusvastane. Fotoaparaadi kaasavõtmine võib olla õigusvastane, kui selle kaasavõtmise eesmärgiks oli üleandmine kinnipeetavale, kuid kui külastaja on teinud sellega oma tarvis pilte või see jäi tal pääslas ära andmata, siis ei ole toime pandud õigusvastast tegu. Siiski on vajalik siinkohal lisada, et justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" (järelevalve kord) § 52 lg 7 kohaselt on Justiitsministeeriumi ametnikul õigus vanglasse siseneda foto-, filmi-, heli- ja videosalvestusseadmetega ning neid vangla territooriumil kasutada. Vanglateenistujal on õigus vanglasse siseneda foto-, filmi-, heli- ja videosalvestusseadmetega vangla direktori või tema määratud isiku loal (järelevalve kord § 52 lg 7). Järelevalve kord § 52 lg 7 kohaselt on muudel isikutel õigus vanglasse siseneda foto-, filmi-, heli- ja videosalvestusseadmetega ja neid vangla territooriumil kasutada direktori või tema määratud isiku loal, mis on eelnevalt kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. Muude tehnikavahenditega võib vanglasse siseneda vangla direktori või tema määratud isiku loal (järelevalve kord § 52 lg 7). Juhul, kui vanglasse sisenes fotoaparaadiga inimene, kes ei ole Justiitsministeeriumi ametnik, ning kellel ei ole vastavat luba, on vanglal õigus teha vanglat külastavale inimesele ettepanek anda fotoaparaat hoiule või sellest keeldumise korral lahkuda vangla territooriumilt. Kui vangla võttis fotoaparaadi hoiule, peab vangla kaamera VSKE § 65 lg 1 alusel ka tagastama.

1.1. Eseme liigi alusel keelatud esemed

Omanikule eseme valdamise ja kasutamise keelamine on sekkumine isiku omandiõigusesse. Omandiõigusesse võib sekkuda vaid siis, kui see on vajalik avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks vms PS § 32 nimetatud põhjusel. Seega võivad kinnipeetavale üldjuhtudel olla keelatud üksnes vangla julgeolekut ohustavad esemed. Eseme liigi alusel võib keelatud esemed jaotada järgmiselt:

• ohtlikkuse alusel üldiselt määratletud. VangS § 15 lg 2: "Kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut." Kokkuvõtvalt on kõik need alused taandatavad vajadusele tagada vangla julgeolek.

• ohtlikkuse alusel konkreetselt määratletud. VangS § 15 lg-s 3 antud volitusnormi alusel kehtestatud VSKE § 64¹ kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud: 1) esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid; 2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid; 3) süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud; 4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained; 5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel; 6) optilised riistad, välja arvatud prillid arsti loal; 7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained; 8) tööriistad ja ehitusmaterjalid; 9) spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval; 10) mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta; 11) fotoaparaadid, videokaamerad; 12) küünlad; 13) kalad, loomad ja linnud; 14) taimed; 15) vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed; 16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas;  17) hasartmänguvahendid; 18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika; 19) suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholisisaldavat vedelikku; 20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad.

• konkreetse vangla asjaolusid arvestades määratud. VangS § 15 lg 4 alusel võib vangla täiendavalt keelata aineid või esemeid, mis on ohtlikud inimeste, vara või vangla julgeolekule, kuid ei ole loetletud VSKE § 64¹.

Esemed on keelatud üksnes kinni peetavatele isikutele. Teistele kinnipidamisasutuses töötavatele või asutust külastavatele isikutele ei ole esemed keelatud VangS § 15 ja VSKE § 64¹ alusel, kuid sarnaseid piiranguid võib tuleneda töösisekorra eeskirjadest või vangla ja seda külastava isiku kokkuleppest (nt vanglat külastada sooviva huvilisega võib vangla leppida kokku, et isik ei võta vangla territooriumile kaasa esemeid, mis on kinnipeetavatele keelatud, ning selle kokkuleppe rikkumisel keelduda isikut vangla territooriumile lubamast või nõudma talt lahkumist; seevastu õiguskantsleril ja järelevalve organitel on seadusest tulenev volitus siseneda vangla territooriumile oma ülesannete täitmiseks ning neile ei saa vangla üldjuhul ette kirjutada, milliste esemetega võib vangla territooriumile siseneda).

Näide: 12.03.2008 viivad õiguskantsleri nõunikud läbi kontrollkäiku Tallinna Vanglasse. Kontrollkäigu raames tehtud ringkäigul avastavad nõunikud ühes kambris seina küljes kahtlase konksu. Õiguskantsleri nõunik soovib konksu pildistada, kuid ringkäiku läbi viinud vanglaametnik keelab nõunikul fotoaparaati kasutada, viidates järelevalve teostamise korra § 52 lg –le 7, mille kohaselt peab fotoaparaadiga vangla territooriumile sisenemisel selleks olema vangla Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud luba. Järgmisel päeval pöördub õiguskantsler vangla direktori poole ettepanekuga, et viimane algataks distsiplinaarmenetluse vangalaametniku suhtes, kes takistas õiguskantsleri järelevalve läbiviimist.

VSKE § 64¹ loetletud esemed ei näi just alati esmapilgul ohtlikud. Vaevalt oleks usutav väide, et fotoaparaadiga on võimalik kedagi vigastada või et karamellikompvekid kätkevad endas kõrgendatud lämbumisohtu, Karamellikompvekkide keelatust põhjendatakse sellega, et neist on võimalik lihtsa vaevaga toota alkohoolset jooki. Samas tuleb tähelepanu juhtida aga sellele, et mesi ei ole kinni peetavatele isikutele keelatud, kuid ka meest on võimalik alkoholi kääritamise teel toota. seevastu kui relvade või narkootiliste ainete keelatus ei peaks küsimusi tekitama.

Paljuski on asjadest tulenevat ohtu vangla julgeolekule hinnatud ajaloolistest ja kultuurilistest põhjustest lähtuvalt. Spordivahendite keelamisel lähtutakse tõenäoliselt eeldusest, et iga spordiala kätkeb endas võimalust, et mängimisel panustatakse võidu peale või sunnitakse teine isik mängima ning kaotuse korral "jääb ta võlgu". Võlgade olemasolu võib makseraskuste puhul viia omavaheliste arveteklaarimiseni ning seeläbi ohustada vangla julgeolekut. Otsustust foto- või filmikaamera ohtlikkusele toidab tõenäoliselt nõukogude kolooniasüsteemis vanglatest alguse saanud müüt, et selle abil jäädvustatud isikutele võib osaks saada kättemaks, või pildistatakse vangla rajatisi ning planeeritakse piltide abil nt põgenemist. Nende argumentide tõsiseltvõetavus jäägu lugeja enda otsustada.

Näide: Kinnipeetav Teet Kasemaal'il on vanglasse saabudes kaasas muude esemete hulgas väike lauamale. Kinnipeetava läbiotsimisel võetakse malelaud ja nupud ära. Kui kinnipeetav kontrollib lattu paigutatavate asjade nimekirja, siis selgub, et malelauda ega nuppe ei ole sellele kantud, samuti ei ole neid asju antud kinnipeetavale kaasa vastuvõtuosakonna kambrisse. Vanglaametnik selgitab, et male on spordivahend ja see on vanglas keelatud. Kuna tegemist on keelatud asjaga, siis hävitab vangla selle ära. Kinnipeetav leiab, et male ei ole vangla julgeolekule ohtlik ega ole spordivahend VSKE § 64¹ p 9 mõttes, sh kirjutab kirjalikus taotluses: "Võimalik, et mõne malendi nimetus, nt "oda" võib näida ohtliku torkerelvana, kuid tuleb arvestada, et malendina on tegemist üksnes ohutu puutükiga".

Näide: Kinnipeetavad Rivo Seep ja Sander Aam on joonistanud lehele paberile "laevade pommitamise" ruudustiku ja mängivad laevade pommitamist. Eraldi lehele on kirjutatud ka mänguseis – kes kui palju on võitnud või kaotanud. Seda märkab vangivalvur, kes annab korralduse mängimine lõpetada ja võtab kinnipeetavatelt ära paberiploki ja pastakad, mida nad kasutasid "laevade pommitamise" mängimiseks. Kinnipeetavad leiavad, et tegemist ei ole spordivahendiga VSKE § 64¹ p 9 mõttes ning nõuavad oma asju tagasi.

Kõnealused piirangud võivad olla põhjendatud teatud juhtudel, kuid ülemääraste põhiõiguste piirangute vältimiseks peaks vangla hindama VangS § 15 lg 2 lähtuvalt konkreetse eseme ohtlikkust konkreetsel ajahetkel, konkreetses eluosakonnas ja konkreetse kinnipeetava suhtes. VSKE § 64¹ hetkel sellist võimalust ette ei näe, mistõttu võib see regulatsioon kergesti sattuda vastuollu põhiseadusega. Vastutustundlik vanglaametnik peab seda ohtu teadvustama, kuid määrusega keelatud esemeid ta kinnipeetavale kätte anda ei saa, isegi kui ta peab konkreetsel juhtumil eset VangS § 15 lg 2 mõttes ohutuks. Selle kohta tuleb anda kinnipeetavale õiguslikult põhjendatud kirjalik keeldumine ning selgitada, et kinnipeetaval endal on võimalik vaidlustada keeldumine ja nõuda kohtumenetluse käigus keeldumise aluseks olevate õigusnormide põhiseaduspärasuse hindamist.

Keelatud asjad on kinnipeetavale keelatud ainult vangla territooriumil. Kui kinnipeetav ajutiselt lahkub vanglast (viiakse haiglasse, läheb lühiajalisele väljasõidule vms), siis on tal õigus saada laost kätte asjad, mida talle vanglas ei lubata, samuti kasutada temale kuuluvaid või teiste isikute poolt tema kasutusse antud muid asju. Vanglal ei ole alust keelduda kinnipeetavale laost asjade väljastamisest või keelata tal kasutada väljaspool vanglat oma või tema kasutusse antud vanglas keelatud asju. Väljaspool vanglat viibimiseks ei saa pidada nt sõitu teise vanglasse või arestimajasse.

Näide. Kinnipeetav Rivo Seep lubatakse lühiajalisele väljasõidule. Vanglast väljumisel taotleb kinnipeetav, et talle makstaks 1500 krooni sularaha isikuarvelt ning talle väljastataks tema isiklike asjade laos olevad mobiiltelefon, akulaadija, fotoaparaat ja MP3 mängija. Vangla leiab, et kuna on tegemist kinnipeetavale keelatud esemetega, siis ei ole kinnipeetaval õigust neid esemeid lühiajalise väljasõidu ajaks oma valdusesse saada. Kas vangla on tõlgendanud õigusnorme õigesti?

Vaieldavad on see, kui kinnipeetav viiakse lühiajaliselt välja või osaleb oma kohtuistungil. Esemete keelamise eesmärk on tagada isikute, vara ja vangla julgeolek ja avalik kord vanglas. Lühiajalisel väljaviimisel, kohtuistungile saatmisel vms ei ole teiste isikute, vangla vara või vangla julgeolek ohustatud ning seetõttu ei tohiks see regulatsioon nendele juhtumitele laieneda.

Näide. Vahistatu Kalmer Rõõs lubatakse oma venna pulmaga seoses lühiajalisele väljaviimisele. Vanglast lahkumisel taotleb Kalmer Rõõs, et talle antaks isiklike asjade laost kätte tema mobiiltelefon ja fotoaparaat ning 2000 krooni sularaha. Oma taotlust põhjendab kinnipeetav sooviga leppida sugulastega kokku pulmakingi osas või osaleda rahaliselt ning teha mälestuseks pilte venna pulmas. Vangla leiab, et need asjad on kinnipeetavale keelatud ning väljaviimisel põhimõtteliselt laieneb kinnipeetavale vanglas viibimise režiim ja piirangud. Kas vangla on tõlgendanud seadust õigesti?

1.2. Soetamise viisi alusel keelatud esemed

VSKE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Vanglasse saabumisel kaasas olevad asjad ei ole piiratud, st seadus ei reguleeri, milliseid asju võib vanglasse saabuv kinnipeetav kaasa võtta. Samas ei või ta võtta keelatud asju enda juurde. See tähendab, et vanglasse saabumisel võetakse kinnipeetavalt ära keelatud asjad ja need paigutatakse kinnipeetava isiklike asjade lattu (VSKE § 63 lg 1 p 4).

Vanglasse vastuvõtmisel kontrollitakse üksnes seda, kas asi on lubatud või keelatud VangS § 15 ja VSKE § 64¹ mõttes. Vangla ülesanne ei ole kontrollida, kas kinnipeetav on asja omanik või valdab seda õiguspäraselt, kas tal on asja valdamiseks luba (nt relvaluba, ravimi retsept vms) või kas asi on omandatud õiguspärasel teel. Vaatamata sellele, et see ei ole vangla kohustus, võib vangla põhjendatud kahtluse korral teavitada politseid, kes asub üldises korras kontrollima asja päritolu vms. Vangla ei või teadvalt või põhjendatud kahtluse korral võtta hoiule varastatud asja (KarS § 202), vaid peab kahtlust eelnevalt kontrollima.

Näide: Vanglasse saabudes oli kinnipeetav Rainer Karu'l kaasas mobiiltelefon Nokia N96, mille ta vanglasse vastuvõtmisel välja lülitas ja vabatahtlikult valvurile üle andis. Vangla võttis mobiiltelefoni hoiule ning paigutas selle kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Telefoni vastuvõtmisel uurib vanglaametnik, kas telefon kuulub Rainer Karu'le, arvestades et tegemist on väga kalli telefoniga ja kinnipeetava ülejäänud asjad on odavad. Kinnipeetav annab selle kohta umbmäärase seletuse, et oli telefoni saanud rikkalt sõbralt, kes ise endale uue oli soetanud. Kas vangla peab uurima täiendavalt telefoni võimaliku päritolu kohta? Kas vanglaametnik võib vastutada KarS § 202 alusel või distsiplinaarkorras, kui peaks selguma, et tegemist on varastatud mobiiltelefoniga?

VSKE § 57 lg 1 teise tingimuse "vangla vahendusel soetatud isiklikke asju" eesmärgiks on vähendada võimalust, et kinnipeetavalt võetakse tema "võlgade" katteks või niisama ära isiklikke asju. Kui kõik asjad, mida ei ole kaasa võetud vanglasse saabumisel või ei ole soetatud vangla vahendusel, on keelatud ja kuuluvad äravõtmisele ning müümisele või hävitamisele, on kinnipeetavad tõenäoliselt vähem huvitatud teiste kinnipeetavate asjade äravõtmisest.

TsÜS § 7 lg 1 ja 2 kohaselt on kõik inimesed sünnist surmani õigusvõimelised. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täisealine isik teovõimeline. TsÜS § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS'ist ei tulene kinnipeetava teovõime piiranguid seoses vangistuse või eelvangistusega. Seega on enamus kinnipeetavaid õigus- ja teovõimelised isikud. Ka VangS ei piira tsiviilteovõimet, vaid piirab üksnes teatud esemete valdamist ja kasutamist vangla territooriumil (VangS § 15). Kuna teovõime regulatsioon on niigi PS § 19 sätestatud vaba eneseteostuse piirang, siis seadusega kindlaksmääratud teovõimet ei saa määrusega täiendavalt piirata, kui seadus selgesõnaliselt sellise piirangu võimalust volitusnormiga ette ei näe. Seetõttu ei tohi VSKE § 57 lg 1 tõlgendada kui teovõime piirangut, vaid kui asja valdamise ja kasutamise õiguse piirangut. Seega on vanglal kohustus vahendada kinnipeetava tehinguid, hinnates iga konkreetse tehingu ohtlikkust VangS § 15 lg 2 lähtuvalt. Vangla võib keelduda tehingu vahendamisest, kui see konkreetsel juhul kujutab ohtu inimese elule või varale või vangla julgeolekule.

Näide: Kinnipeetav Ivar Kasemäe'd on karistatud korduva joobes juhtimise ja tahtlikult liikluseeskirjade rikkumisega ettevaatamatusest põhjustatud kehavigastuse eest 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest kinnipeetav on kandnud ära 1 aasta ja 3 päeva. 11.06.2008 saab kinnipeetav teada, et tema ema on surnud ning matused toimuvad 21.06.2008. Saanud selle teate taotleb kinnipeetav erakorralise lühiajalise väljasõidu luba, kuid loa taotlemise käigus selgub, et tal ei ole isikukontol piisavalt rahalisi vahendeid, samuti ei ole tal matuste jaoks sobivat riietust. Samas on kambrikaaslane Rainer Tuulik nõus laenama kinnipeetavale oma isikukontolt raha ning ka isiklike asjade laos olevat ülikonda, mida pole kohtuistungist alates kasutatud. Laenu tagamiseks on kinnipeetav Ivar Kasemäe nõus andma panti laos oleva kaasaskantava televiisori. Kinnipeetavad pöörduvad vangla poole taotlusega, et vangla vahendaks tehingut, sh kannaks kinnipeetav Rainer Tuuliku isikuarvelt üle kinnipeetav Ivar Kasemäe isikuarvele 2500 krooni, väljastaks kinnipeetav Rainer Tuulik'ule lühiajalise väljasõidu ajaks kinnipeetav Ivar Kasemäe isiklike asjade laos hoitava ülikonna ja kannaks kinnipeetav Ivar Kasemäe'le kuuluva isiklike asjade laos oleva televiisor kinnipeetav Rainer Tuuliku asjade nimekirja. Lisaks taotleb kinnipeetav Rainer Tuulik, et talle lubataks kambrisse televiisor. Kuidas vangla peaks toimima?

Vanglasse saabumisel kaasa võetud asjadeks võivad olla ka asjad, mis kinnipeetav on võtnud kaasa lühiajaliselt väljasõidult naastes. Mõiste "vanglasse saabumine" on laiem, kui mõiste "vanglasse vastuvõtmine". Vanglasse vastuvõtmine on ühekordne toiming, millega algab konkreetse vangistuse täideviimine kinnipeetava suhtes (samuti on "vanglast vabastamine" ühekordne toiming, millega lõppeb vangistuse täideviimine konkreetse kinnipeetava suhtes (vt ennetähtaegse vabastamise erisusi)).

Näide: Kinnipeetav Toomas Raid naaseb lühiajaliselt väljasõidult. Vanglasse saabumisel otsitakse kinnipeetav läbi. Läbiotsimise käigus annab kinnipeetav vabatahtlikult (st ei ole peidetud) ära mobiiltelefoni Motorola Z8, kaks plokki suitsu Marlboro Light, graveeringuga taskunoa ja muid asju. Kinnipeetav taotleb, et need asjad pandaks tema isiklike asjade lattu, v.a 5 pakki sigarette, mida kinnipeetav soovib koheselt enda juurde kambrisse kaasa võtta. Vangla keeldub kinnipeetava taotluse rahuldamisest, koostab leitud esemete akti ning otsustab esemed hävitada. Kas vangla on tõlgendanud seadust õigesti?

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008