Avaleht > Kõne 112 numbrile

Kõne 112 numbrile


Euroopa ühtne hädaaabinumber on 112, mis on kehtiv kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on hädaabinumber 112 kasutusel aastast 1995, mida teenindab Päästeameti struktuuri kuuluv Häirekeskus, kelle tegevusülesanded on järgmised:
  • õnnetusteadete vastuvõtmine ja töötlemine;
  • päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasaatmine;
  • teiste teenistuste, ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine, samuti informatsiooni edastamise korraldamine ja dokumenteerimine ning sündmuste andmebaasi säilitamine.
Eesti territoorium on jaotatud nelja regionaalse keskuse tööpiirkonnaks: Põhja-Eesti Keskus, Lõuna-Eesti Keskus, Ida-Eesti Keskus ja Lääne-Eesti Keskus. Hädaabinumbrile tehtud kõnele vastatakse sellest tulenavalt kas  Tallinnas, Elvas, Jõhvis või Pärnus.

Aastas vastatakse häirekseskustes umbes 1,8 miljonile kõnele, menetletud väljakutsete arv aastas on ligi 261 000.  Abivajajate paremaks teenindamiseks on kasutusel kõnede ülevoolusüsteem, mis tähendab lihtsalt väljendatuna, et kõnele vastatakse konkreetse piirkonna keskuse vaba teenindaja puudumisel teises keskuses. On arvestatud, et väljakutse edastatakse operatiivressursile 1 minuti jooksul alates kõne algusest.   Kõnede töötlemisel kasutatakse hetkel nii ühetasandilist kui ka kahetasandilist süsteemi, mis tähendab esimesel juhul, et hädaabikõnele vastab ja abistajatega suhtleb üks ja sama inimene, teisel juhul on üks inimene, kes suhtleb abivajajaga ning teine inimene, kes suhtleb pääste- ja kiirabibrigaadidega. Suure kõnekoormuse tingimustes on efektiivsem kasutada kahetasandilist kõnede töötlemist, et oleks kiire ja hea ülevaade abistajatest. Kogu Häirekeskuse töö on serveripõhine, mis tähendab, et helistaja poolt edastatud informatsioon on kohe peale selle sisestamist nähtav teistele töötajatele ning seetõttu on võimalik juba saadud informatsiooni edasi töödelda.

Päästekorraldajad kasutavad kiirabikutsete töötlemisel väljatöötatud küsimustikke ja abivajaja poolt antud vastuste alusel määrab kiirabi väljasaatmise aja. Kiirabi väljasaatmine jaotatakse nelja prioriteeti sõltuvalt päästekorraldaja esmasest hinnangust abivajaja seisundile ja olukorrale. Nimetatud neli prioriteeti on järgmised:

1. D(delta)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul.

2. C(charlie)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.

3. B(bravo)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet.

4. A(alfa)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul.

Hetkel on käsil ka sarnaste küsimustike koostamine päästekutsetele reageerimiseks, mille alusel oleks võimalik määratleda väljakutse astet.




Alammenüü

 
Home Design By Dotcomwebdesign.com Powered By CMSimple Home