Konspekt
Sült
Eesti sült on ainulaadne roog, mis väliselt sarnaneb (vt joonis 2) teiste rahvaste lihatarretisega, kuid valmib sellest täiesti erineval moel.
Joonis 2. Sült
Sülti, tarrendatud lihasuupistet, söövad tänapäevalgi peaaegu kõik eestlased heameelega ja rõhuv osa perenaisi oskab seda valmistada või vähemalt teab, kuidas seda tehakse. Sülti keedetakse samast toorainest, nagu vanasti ja samamoodi, nagu seda tegid meie esiemad. Nii võib sülti verivorstide ja hapukapsa kõrval lugeda kõige enamlevinud toiduks eesti pärandköögis. Vanasti keedeti sülti vaid jõuluks, hiljem on seda hakatud sööma aastaringselt kas külma suupistena või lõunaroaks koos kuumade kartulitega.
Eesti rahvusköögi tutvustamisel ei saa mööda minna pidupäevatoitudest. Eks need meie traditsioonilised pidutoidud ole tugevate saksa ja rootsi köögi mõjutustega. Toidud, mis mõisaköökides töötanud esiemad jõukamate talude pidulaudadele tõid, levisid olude paranedes ja oleme neid nüüd hakanud päris omaks pidama. Olgu sellega, kuidas on, kuid meie maakultuuris on sellised traditsioonilised toidud tugevad juured alla ajanud. Igal peol on kindlad toidud, mis peavad olema külmal peolaual, nagu sült ja pasteet, lihapallid ja rosolje. Sült on ka täna pea igal suurema peo laual, eriti perekondlike sündmuste tähistamisel. Veel mõned aastad tagasi kutsutigi eestipäraseid pidulaudu süldilaudadeks ja pidusid endid süldipidudeks.
|
Sült väga sageli laual jõuluajal. Sel traditsioonil on ajaloolised juured – nimelt tapeti jõuluks eesti talus ikka siga ja oli ütelus, et seast läheb kaduma vaid kisa. Esilagu keedetu kondist liha väheses leemes ja see kallerdus jahtudes, toitu nimetati jahelihaks. Hiljem hakati kontidest puhastatud liha ka tarretuvasse keedeleende tagasi panema ja toitu süldiks kutsuma. Mõnel pool pandi süldi sisse kruupe ja toidu nimetus oli jaheruug (vt joonis 3). Seda toitu valmistatakse ja nimetus jaheruug on tänaseni kasutusel Setomaal.
Sült on traditsiooniliselt olnud talveaja toit. Valmistatud rohkesti tarrendainet sisaldvatest sea subproduktidest: seapeast, - ja jalgadest, kootidest, kõrvadest ja kondiga lihast, maitseks köögiviljad. |
Joonis 3. Seto jaheruug
|
|
