Sissejuhatus

Hüdromootorid muundavad hüdraulilise energia tagasi mehaaniliseks energiaks.

Nagu pumpades on ka hüdromootorites kasutusel mitmeid erinevaid tööprintsiipe ja konstruktsioone. Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks kõikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor.

Pöörlemiskiirus

Vaid väga vähesed hüdromootorid on sobivad kasutamiseks juhtudel, kus on vajalik nii väike kui ka suur pöörlemiskiirus (n>1000 min-1). Seetõttu on hüdromootorid jaotatud kahte klassi:

- kiired (n = 500 – 10000 min-1) ja

- aeglased (n = 0,5 – 1000 min-1).

Pöördemoment

Hüdromootorite pöördemoment sõltub mootori töömahust ja mootorile mõjuvast rõhkude vahest. Väikese pöörlemiskiirusega hüdromootorid on projekteeritud nii, et nad arendavad suurt pöördemomenti ka väikestel pöörlemis-kiirustel, näiteks LSHT mootorid (low speed – high torque)

Võimsus

Kuna mootori võimsus on vahetult sõltuv pöörlemiskiirusest, on suurte pöörlemiskiirusega mootorid sobivad seal, kus vajatakse suuri võimsusi.

Tööprintsiibid

Hammasratasmootor

Hammasratasmootorid on oma ehituselt sarnased hammasrataspumpadele. Erinevus pumpadest on töörõhu tekitatud aksiaalse jõu teke, mille tõttu rever-seeritavates hammasratasmootorites on vedeliku lekke äravooluava. Mootorisse juhitav vedelik avaldab survet hammas-ratastele, mille tulemusel tekib mootoris pöördemoment, mis kantakse üle mootori teljele.

Hammasratas- ja aksiaalkolbmootoreid loetakse suure pöörlemiskiirusega mootoriteks.

Neid kasutatakse pöörlemiskiirusel üle 500 min-1.

Kui vajatakse väiksemaid pöörlemis-kiirusi, kasutatakse suure pöörlemis-kiirusega mootoreid koos jõuülekandega või väikese pöörlemiskiirusega mootoreid. LSHT- mootorite omadused ja kasutegur on parimad pöörlemis-kiirustel alla 500 min-1.

Põhiparameetrid

Töömaht  1-200 cm3

Maksimaalne töörõhk < 300 bar

Pöörlemiskiirus 500-1000 min-1

Ekstsentrilise teljega radiaalkolbmootor

Silindrid koos kolbidega on paigutatud kontsentriliselt ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 (6) silindrit viiest (kümnest). Ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga (sele 5.11). Töövedeliku juhtimine silindritesse toimub jaotusploki 1 abil. Jaotusplokk koosneb jaotusplaadist 2 ja jaotist 3. Kuna jaotusplaat on seotud korpusega, pöörleb jaoti sama kiirusega kui mootori telg. Ühendus sisse- ja väljalaskeavade ning mootori silindrite vahel toimub jaotis asuvate kanalite kaudu. Jõu ülekanne kolbidelt mootori teljele võib toimuda mitmel erineval viisil.

toodud variandi korral asetsevad silindrid mootori korpuses. Kolvid toetuvad spetsiaalse kujuga rõngastele. Kuna mootori telje pöörlemisel toimub telje ja rõngaste vahel liikumine, mis põhjustab hõõrdumist. Hõõrdumise vähendamiseks kasutatakse rõngaste ja telje vahel hüdrostaatilist laagerdust.

toodud variandi korral toetuvad kolvid vahetult vastu ekstsentrilist telge, silindrid aga sfääriliste laagrite kaudu mootori korpuse vastu. Sellisel juhul saavad silindrid järgida vabalt mootori telge ilma, et tekiks külgsuunalist koormust. Nii sfäärilistel pindadel silindri ja mootori korpuse vahel, kui ka kolbide ja mootori telje vahel kasutatakse hüdrostaatilist laagrdust, viies sellega hõõrdumise miinimumini.

Sellisel variandil on kõrge kasutegur ja ta töötab hästi ka väikestel pöörlemis-kiirustel

Põhiparameetrid

Töömaht 10-8500 cm3

Maksimaalne töörõhk < 300 bar

Pöörlemiskiirus 0,5-2000 min-1

Maks. pöördemoment < 32000 Nm