Hübriidid

Liikide vaheline hübriid rebase ja sinirebase vahel

Looduses on selliste hübriidide tekkimine tavatu. Isegi kui selliseid paaritusi tekib, siis järglased on suure tõenäosusega eluvõimetud. Kuid sellele reeglile on erandeid. Näiteks muulad, kes on saadud hobuse ja eesli ristamisest. Tavaliselt on sellised hübriidid steriilsed. Nad omavad diploidse arvu kromosoome mõlemalt vanemalt ja 2n kromosoomide arv on keskmine mõlemalt vanemalt. Sellised paaritused toimuvad ka näiteks minkide ja puurituhkrute vahel. Nii on positiivsed tulemused minkide sperma kasutamisel tuhkrute viljastamiseks, aga mitte vastupidi.

Kahe erineva liigi rebase (Vulpes) ja sinirebase (Alopex) hübridiseerimisest on saadud praktilist kasu. Sellist hübridiseerimise teatakse juhtuvat isegi looduses Islandis (Briem, 1941, ref. Beautiful fur...,1988), kuid karusloomakasvatuses on see väga tavaline praktika. Esimene teadaolev juhtum on 1929.a., kui müüdi nende hübriidide nahku New Yorgis. Hiljem selliseid hübriide saadi kunstlikul seemendusel NSVL 1940 ndatest alates.

Alates 1970 ndatest on selline hübridiseerimine teinud tagasituleku, kuna siis huvi rebasekasvatuse vastu tõusis ja saadi jälle esimene pesakond Soomes. Indlemise aegade erinevus võib mõnikord probleeme põhjustada kui isased keelduvad paaritamast emaseid. Kui rebaste ja sinirebaste koos kasvatamine vähendab neid probleeme. Samuti kunstliku seemenduse kasutamine. On selgunud, et sinirebaste emased on näidanud emasloomadena parematena. Skandinaaviamaades on sinirebaste emaste seemendamisel rebastega pesakonna suuruseks saadud 7-8 kutsikat pesakonnas, mis on vaid veidi madalam sinirebaste viljakusest (12 kutsikat) ja see on arvatavasti põhjustatud suuremast embrüonaalsest surevusest. Järglaste omadused on tavaliselt kahe liigi vahepealsed ehk jõudlusnäitajad avalduvad intermediaalselt.

Karusnahk on kombinatsioon kahest liigist. Aluskarv on tihe nagu sinirebastel, aga kuna juhtkarvad on enam rebastele omased, siis nahk on enam rebastele sarnane (hõbedased juhtkarvad). Ka hübriididel on omane valge sabaots nagu rebastel. Kromosoomide arv on hübriididel, 2n= 41 või 42. Rebastel ja hõberebastel on see 34, aga sinirebasel ja polaarrebasel on see kas 48, 49 või 50. Nende järglaste paaritamine mõlema algliigiga ei anna tulemusi.

Punarebase ja sinirebase järglasi nimetatakse siniristrebasteks (blue cross fox). Standardhõberebase ja sinirebase järglasi aga sinihõberebasteks (blue silver fox).

Saadud hübriidide nimetused ja genotüübid erinevate lookuste kaupa on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Punarebase ja sinirebase hübriidide nimetused (Genetic formulae..., 1987 ref Beautiful fur..., 1988). 

Vulpes vulpes	A. Lagopus	Hübriidi nimetus	Genotüüp lookustes
			A	B	E
Punarebane	Polaarrebane	Golden Island	ArAw	BB	EE
Punarebane	Sinirebane	Blue cross fox	ArAw	BB	EdE
Standardhõberebane	Polaarrebane	Golden Island	Awa	BB	EE
Standardhõberebane	Sinirebane	Blue silver ka Blue frost	Awa	BB	EdE
Alaska hõberebane	Polaarrebane	Northen light	ArAw	BB	EdE
Alaska hõberebane	Sinirebane	Blue silver ka Blue frost	ArAw	BB	EdEd