Minkide värvusmutandid ja nende kasvatamine

Minkide värvusmutandid ja nende kasvatamine > Minkide karvavärvuse mutandid > Retsessiivsed mutandid

Retsessiivsed mutandid

Minkide karvavärvuse mutante liigitatakse retsensiivseteks (näit hh), dominantseteks (näit Vv) , topeltretsensiivseteks (näit aapp e. diretsensiivsed; (bbaapp) e. triretsensiivseteks; mmrraapp e. tetraretsensiivseteks), kombineeritud dominant retsensiivseteks (näit SSpp või Sspp) mutantideks.

Retsensiivsed mutandid jagunevad valgeteks, hallideks (nimetatakse ka sinisteks) pruunideks ja teisteks mutantideks.

AS Balti Karusnahk kasvatati 2008.a hedlundi valgeid (hh), pruunidest minkidest Wild glow (r^dr^d ) ja dominantsetest mutantidest homosügootset Black cross (SS)- 95% valget ja heterosügootset Black crossi (Ss), mis on tumedama nahaga ja standard musta (nimetatakse ka Scan black. Oksjonihind oli 2008.a. kõige kõrgem standard mustal (55 EUR ehk 858 EEK) ja Black crossil 45 EUR (702 EEK). Hedlundi valge hind oli madalam olles 42 EUR (655 EEK).

Valged mutandid

On olemas kaks erinevat geenialleeli, mis põhjustavad valget värvust (hh, cc).

Valge hedlundi mink (Hedlund white hh)
Täiesti valge mink, valged nii isas-kui emasmingid. Vastsündinud mingid on roosad, aga muutuvad kiiresti valgeteks. Silmad on tumedad, sageli ka sinised, nina roosa. Hedlundi valged mingid on täiesti kurdid ja seetõttu võib neil olla probleeme poegade üleskasvatamisega.

Valge hedlundi mink (Hedlund white). (Beautiful fur..., 1988)

Albiino (Albino cc)
Kutsutakse ka roosade silmadega valgeks mingiks, sest silmad on roosad. Nende sigimine ja vitaalsus ei ole kõige parem. Varem kasutati albiino geeni mitmetes kombinatsioonides nagu soome valge ehk soome buff.

Albiinomink (Albino) (cc). (Beautiful fur..., 1988)

Hallid mutandid (nimetatakse ka sinisteks)

Kõik selle grupi mingid on hallid, aga omavad teatud eripära värvustes.

Hõbesini (Silverblue pp)
Esimene farmis kasvatatud mutant 1931 .a. Wisconsinis. Kasutatakse ka nimetust plaatinamink. Kui ta sündis oli tõeline sensatsioon. Saba ja jalad võivad olla tumedamad ülejäänud kehast.

Hõbesinimink (Silverblue) (pp). (Beautiful fur..., 1988)

Terassini (Steelblue p^sp^s)
Keskmiselt tumedam hõbesinisest. Raske eristada aleuudi mingist.

Terassinimink (Steelblue) (p^sp^s või p^sp). (Beautiful fur..., 1988)

Aleuudi (Aleutian aa)
Hallidest mutantidest kõige tumedam. Nimetatakse ka püssihalliks.

Aleuudi mink, aleuudi sinikahurmetallmink, sinine varimink
(Aleutian mink, Aleutian Blue mink, Waris Blue mink, Gunmetalmink) (aa).
(Beautiful fur..., 1988)

Koobalt (Cobalt qq)
Ilmus 1946.a. USA-s.

Imeriaalplaatina (Imperial platinum ii)
Sarnane hõbesinisele. Iseloomulik väiksem suurus ja lühem aluskarv.

Pruunid mutandid

Teatakse 12 erinevat värvusmutanti.

Skandinaavia buff , põhja buff, norra buff (Nordic buff tⁿtⁿ)
Õrn beezikas pruun. Kasutatakse ka kombinatsioonides albiinodega (albino buff), mida nimetatakse ka rootsi valgeks.

Skandinaavia buff, põhja buff, norra buff (Nordic buff) (tⁿtⁿ). (Beautiful fur..., 1988)

Valge soome (Finnish white t^wt^w).
Mutant ilmus Soomes 1947.a. Väga sarnane skandinaavia buffile, aga heledam olles munakoore värvus.

Valge soome mink, finnjenspalomiinomink, valge finnpastellmink, kreempalomiinomink, meieri kreemmink
(White Finnish mink, Finnish Pastel White mink, Meyers Cream mink, Jenz Palomino mink, Finnwhite) (t^wt^w). (Beautiful fur..., 1988)

Rootsi palomiino (Swedish palomino t^pt^p)
Üldiselt tumedam eelmistest, aga varieerub pruunist beezini.

Rootsi palomiinomink, rootsi buffmink, arvikapastellmink (Swedish palomino) (t^pt^p). (Beautiful fur..., 1988)

Soklot pastell (Socklot pastel t^st^s)
Esimene indiviid sündis 1945.a. Soomes. Nimetatutest kõige tumepruunim. Hea suurusega mink ja elujõuline.

Soklotmink, soklotpastellmink (Socklot mink, Socklot pastel mink) (t^st^s). (Beautiful fur..., 1988)

Ameerika palomiino (American palomino kk)
Ilmus Albertas, Kanadas. Ametlikult esitleti 1947.a. Vancouveris. Alguses kirjeldati värvust kui vasevärvust, aga tänapäeva palommino on heledam. Silmad on neil minkidel roosad või punased. Elujõuline ja hea suurusega mink.

Ameerika palomiinomink, ampalomink, kainpalomiinomink, johnsonpalomiinomink
(American palomino) (kk) koos pärlmingi ristandiga. (Beautiful fur..., 1988)

Moil (Moyle mm)
Pruun värvus võib varieeruda helebeezist kuni värvuseni royal pastell. Suure suurusega mink ja kõrge karusnaha kvaliteediga. Tänapäeval kasutatakse sageli kombinatsioonides violeti, safiiriga.

Moilmink, moilbuffmink (Moyle) (mm). (Beautiful fur..., 1988)

Kameo (Cameo m^cm^c)
Veelgi heledam eelnevast.

Merevaik (Ambergold rr)
Eeliseks peen ja tihe aluskarv, puuduseks juhtkarvade kvaliteet.

Merevaikmink (Ambergold) (rr). (Beautiful fur..., 1988)

Päikese e punane merevaikmink (Wild glow r^dr^d)
Saadud ulukmingist ja merevaik mingist. Oli populaarne 1980-ndatel.

Päikese e punane merevaikmink (Wild Glow mink, Danish Red mink) (r^dr^d). (Beautiful fur..., 1988)

Rohesilmne pastell (Green eyed pastel gg)
Silma värv järgib karvavärvust. Hele valgus sunnib looma silmad kinni pigistama. Kuna viljakus ei olnud hea on see mutant kadunud.

Kuningpastell (Royal pastel bb)
Kõige enam kasvatatav pruunidest minkidest. Ta on pruunidest mutantidest kõige tumedam.


Tume pastellmink, kuningpastellmink, blondmink, šokolaadmink (Royal Pastel mink, Marten mink, Chocolate mink, Blond Brown Eyed Pastel mink) (bb). (Beautiful fur..., 1988)	Eriti hele pastellmink, kuningpastellmink, blondmink, šokolaadmink (Royal Pastel mink, Marten mink, Chocolate mink, Blond Brown Eyed Pastel mink) (bb). (Beautiful fur..., 1988)