Mink

(Mustela vison) ehk ameerika naarits

Farminaaritsad on aretatud looduses elavast  liigist mingist ehk ameerika naaritsast. Looduses elutseb kaht liiki uluknaaritsaid: ameerika naarits e. mink ja  euroopa naarits.

Ameerika naaritsa kehapikkus ületab 45 cm, sabapikkus 15-25 cm, kehamass kuni 1,5 kg. Mink elutseb looduses põhjapoolkeral, peaaegu kogu Põhja- Ameerikas, samuti paljudes Euroopa ja Põhja-Aasia piirkondades.

Euroopa naarits (Mustela lutreola) oli Eesti ja teiste Euroopa mandri piirkondade asukaks ja on praegu kadumisohus olev karusloom. Euroopa naarits ei ole  ameerika mingiga lähedane sugulane ning looduses need liigid omavahel järglasi ei saa. Euroopa naaritsa kehapikkus on 32-43 cm, sabapikkus 12-19 cm ja kehamass 550-800 g. Mingid on tunginud euroopa naaritsa kasvualadele naaritsa-farmidest ja tänu suuremale kasvule ja tugevamale liigile on ta tõrjunud euroopa naaritsa oma asustusalalt välja (Kändler, 1998). Nii mink kui euroopa naarits on poolveelise eluviisiga ja ilmselt sellest ka nende sarnane väljanägemine. Euroopa naaritsa üks eripärasid on valge rõngas ümber suu, mille järgi on neid võimalik eristada minkidest. Euroopa naaritsa innaaeg on 4 nädala võrra hiljem kui ameerika naaritsal ja tiinus on 40…43 päeva (Tikk, 1987). Eestis on käimas projekt euroopa naaritsate taasasustamiseks Hiiumaale, kus püütakse hävitada ameerika naaritsat ja taasasutada euroopa naaritsat. Eestipoolseks eestvedajaks on Tiit Maran ja koostööpartneriks Briti Darwini Initsiatiiv (Kändler, 1998). Esimesed ameerika naaritsad mingid toodi Euroopasse eelkõige Skandinaaviasse 1920ndatel aastatel.

Euroopa naarits (Mustela lutreola). (Nicolai Meyer)	Ameerika naarits e mink (Mustela vison). (Mwanner)

Algne looduses elav ameerika naarits e. mink oli tumepruun heledama alusvillaga ja valgete nahamärgistega koonul, kaelal ja külgedel. Mink on väga tugeva, lihaselise ja silindrilise kehaehitusega, mistõttu nad on kiired jooksjad,  hüppajad, samuti kartmatud metsloomad. Nad oskavad hästi ujuda, mistõttu saavad kergesti kala püüda. Kala moodustab suure osa mingi toiduratsioonist. Peale jahib närilisi, linde, konni, ussikesi, karpe (Beautiful  fur animals…, 1988).

Tänapäeval elab mink looduskeskkonnas metsades, põldude ääres, mägedes, kaljudel, kuid eelistab veekogude lähedust. Indlemisperioodil emane leiab isase paarituskarje järgi. Kohe kui emane on viljastatud isane jätab ta maha. Pesa asub looduslikes koobastes, urgudes, puujuurikate all või teiste väikeste imetajate mahajäetud pesades.  Isane mink on tavaliselt ca kaks korda raskem kui emane olles vahel isegi 3 kg raskused.

Innasesoon on märtsi algusest kuni märtsi lõpuni. Minkidel on indutseeritud ovulatsioon, mis tähendab, et paaritus toimub enne munarakkude vabanemist. Keskmiselt nädala pärast toimub uus ovulatsioon kui valmivad uued munarakud. Tiinusaeg võib varieeruda 38 kuni 45 päevani.

Pesakonna suurus võib olla kuni 15 pojani. Farmi tingimustes saadakse umbes 5 poega (poegade arv paaritatud emase kohta võõrutamisel). Sünnivad mingid paljate ja pimedatena, sünnimassiga alla 10 g. Võõrutamisel 6 kuu vanuses on nende kehamass ca 300 g. Keha pikkus detsembris enne nahastamist on emastel ca 38 cm, isastel 44 cm. Koos sabaga keskmine karusnaha pikkus on emastel 60 cm ja isastel 75 cm (Beautiful  fur animals…, 1989).