Minkide värvusmutandid ja nende kasvatamine > Märksõnad
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Märksõnad

Allikas: KARUSLOOMAKASVATUSE TERMINID emeriitprof H. Tikk, V. Tikk, Ph.D. S. Kangur, L. Hansson. Tartumaa Põllumeeste Liit, Eesti Maaülikool. 2007.

  • aguutivärvus – ulukivärvus punarebasel, tšintšiljal, uluk­küülikul jt. Aguutivärvuse puhul on kattekarva alaosa ja tipp tumedad, kesk- ja ülaosa hele või valge.
    E. agouti color pattern
  • hõbejuse intensiivsus – hõbejuse avaldumise aste, mis oleneb hõbejate (ja plaatinakarvade) esinemise tihedusest, heleda vööndi laiusest ning üleni pigmenteerunud karvade osatähtsusest karvkattes.
    E. intensity of silver
  • hõbejuse protsent – ühtlaselt hõbejate karvadega kaetud karusnaha osa (või looma kehaosa) pikkuse suhe protsentides karusnaha (või looma keha) pikkusesse.
    E. silveriness percentage
  • hõbejas rõngas, hõbejane rõngas – karvatüviku hele vöönd pigmenteerunud alade vahel.
    E. silvery ring
  • isaskaruslooma polügaamiline võime – isaskaruslooma omadus paaritada ühe paaritussesooni vältel mitut emas­looma.
    E. polygamous power of male fur animal
  • kandekast – karusloomade kandmiseks ja kaalumiseks kasutatavad traatvõrgust või plekist, õhuavadega kastid, mis on varustatud käepidemega. Kasti otstes on siibrid. Erinevate karusloomaliikide kandekastide mõõtmed on erinevad.
    E. carrying box, carrying crate
  • karusloom – karusnaha saamiseks farmides kasvatatav või ulukina kütitav loom.
    E. fur animal, fur-bearing animal, fur-bearer
    • emaskarusloom
      E. female fur animal
      • mittetiinestunud emaskarusloom – isasloomaga paaritatud emaskarusloom, kes ei viljastunud.
        E. nonpregnant female fur animal
      • paaritamata emaskarusloom, ahtraksjäänud emas­karusloom – emaskarusloom, kes on jäänud paari­tusperioodil paaritamata.
        E. barren female fur animal
      • põhikarja emaskarusloom – tootmisaasta algul põhikarjas olev emaskarusloom.
        E. foundation female fur animal
    • isaskarusloom
      E. male fur animal
    • tapanoorkarusloom, nahanoorloom, nahastatav noor­karusloom – karusnaha saamise eesmärgil tapmiseks määratud, samal aastal sündinud karusloom.
      E. young fur animal for slaughter
    • uuendkarusloom, noor sugukarusloom, remontkarus­loom – sugukarusloomade karja täiendamiseks sügisel põhikarja viidavad noorloomad.
      E. young breeding fur animal, young replacement fur animal
  • karusloomade heaolu
    E. fur animal welfare, fur animal well-being
    • heaolu kontseptsioon – eesmärk on vähendada puuri­karusloomade kannatusi, kindlustades neile tingi­mused, mis arvestavad loomade vajadusi ja käitumus­likke harjumusi.
      E. concept of welfare
    • heaolu hindamiskriteeriumid – on tingimused, millised viitavad loomade elukeskkonna seisundile. Nendeks on suremus ja haigestuvus, organismi seisund ja viljakus, käitumislaad ja füsioloogiline seisund.
      E. welfare assessment criteria
  • karusloomade kunstlik seemendus – karusloomakasva­tuses rakendatav loomade loomulikku paaritust asendav aretusvõte, millega saab kiiremini ja ökonoomsemalt kasutada parimaid isasloomi. Karusloomade kunstliku seemenduse esimesed õnnestunud katsed toimusid NLiidus 1940. a. Alates 1970ndatest aastatest kasutatakse ka hõbe- ja sinirebasekasvatuses nende liikide vaheliste hübriidide saamiseks. Teiste karusloomaliikide puhul kasutatakse vähe.
    E. artifical insemination of fur animals
  • karusloomakasvatus – peamiselt minkide, rebaste, sini­rebaste, tšintšiljade, nutriate ja küülikute puurispidamisel põhinev põllumajandusharu karusnahkade ja liha tootmiseks.
    E. fur farming
  • karusloomapuur – on karusloomade elupaigaks, valmista­takse keevitatud tsingitud võrgust silmaga 25×25 mm, traadi jämedus on 2–2,2 mm. Puur asub maapinnast kõrgemal, jalgadel. Puuri külge kinnitub pesakast (mingid) või paigutatakse sisse pesamaja (rebased).
    E. cage, hutch
    • jalutuspuur – on puuri osa, mis on määratud karus­loomade jalutus- ja söötmisruumiks.
      E. animal run
    • kandepuur – sangade või käepidemetega varustatud võrgust puur, millega on võimalik loomi transportida lühikeste vahemaade taha.
      E. portable cage
  • karusnaha defektid e karvkatte kahjustused – karvkatte seisundid, kus esinevad katte- või aluskarvade murdu­mised, väljalangemised või muud vigastused, mis on tekkinud kas eluajal, tapmisel, naha nülgimisel, esmasel töötlemisel, säilitamisel või transpordil.
    E. fur defects
    • avatud aluskarv, avatud karvkate – karusnaha defekt, mis on tingitud aluskarvastiku vähesest kattumisest kattekarvadega.
      E. open fur
  • karusnaha defektsus – karvkatte vigastused, karvade puudumised, karvade väljalangemine, nende värvuse muutus võrreldes normaalse karusnahaga, alusnaha ja mälvapoole kahjustused.
    E. fur defectiveness, fur faultiness
  • karusnaha kvaliteet – kõikide karusnaha omaduste esinemine, defektide puudumine nii karvade värvuse, karvkatte terviklikkuse, tiheduse, elastsuse osas, alusnaha ja mälvapoole vigastuste puudumine.
    E. fur quality
  • karusnaha märgumine – uriini tahtmatu nirisemine ja valgumine kõhualusele piirkonnale kusiti ümbrusesse. Karvkate muutub niiskeks, nahal tekib ärritusseisund, muutub põletikuliseks. Esineb minkidel.
    E. wetting of fur
  • karusnaha sort – väljendab katte- ja aluskarvade arengu seisundit, alusnaha värvust ja mälva puhtust. Esimesse sorti kuuluvad nahastusperioodi aegsed karusnahad. Nendel on lõplikult arenenud välja katte- ja aluskarvad, karvkate on tihe, läikiv, siidjas, alusnahk – hele ja mälvapool puhas. Teise sorti kuuluvad karusnahad nendelt loomadelt, kes on tapetud või surnud hilissügisel või varakevadel. Nende karvkate on õhem, katte- ja aluskarvad ei ole lõpuni välja kasvanud. Alusnahk on sinaka varjundiga, mõnedel üleni sinakas.
    E. fur sort, fur grade
  • karusnahk – on karusloomade, ka metsloomade nahk, mis on kaetud tihedate katte- ja aluskarvadega.
    E. fur
    • normaalne karusnahk – kui nahka kattev karvkate on arenenud lõplikult välja, aluskarv on tihe, kogu karvkate on tihe, ühtlane, läikega, elastne, alusnahk ja mälv on heledad.
      E. normal fur
    • tuhm karusnahk – sinirebase või hõberebase karusnahk, millel kõik või peaaegu kõik kattekarvad on ühtlaselt kogu pikkuses pigmenteerunud.
      E. dull hair coat
  • karv, karvad
    E. hair, hairs
    • aluskarvad – jagunevad ülemineku ja villkarvadeks. Karusnaha soojapidavus sõltub peamiselt vill­karvadest.
      E. down hair, ground hair, under hair, underfur, undercoat
    • hallid karvad – ühtlaselt valkjad karvad karusloomade karvkattes.
      E. gray hairs
    • hõbejad karvad – karusloomade osaliselt pigmenteeru­nud kattekarvad, mille ülemises osas on pigmenteeru­mata hõbedane rõngas laiusega 1–15 mm. Hõbeja karva tipp on jällegi pigmenteerunud.
      E. silvercoloured hair, silvery hair
    • juhtkarvad – on karusloomade karvkattes pikemad ja jämedamad, tavaliselt tsonaalselt pigmenteerunud kattekarvad, mille tipud moodustavad loori.
      E. lead hair
    • kattekarvad – kattekarvadel on villkarvade ja naha kaitsefunktsioon. Nad paigutuvad nahas kallakjalt, karvatippude suunaga taha ja alla. Jagunevad juht- ja okas- ehk ohekarvadeks. Tavaliselt tsonaalselt pigmenteerunud.
      E. guard hair
    • kompimiskarvad – jämedad, koonilise tipuga kompi­miskarvad paiknevad karusloomade koonul, kulmudel ja põskedel.
      E. sensory hair, tactile hair
    • ohekarvad, okaskarvad – kattekarvade hulka kuuluvad karvad.
      E. awn hair
    • plaatinakarvad – karusloomade kattekarvad, mis on karvatüviku alus- ja keskosas pigmenteerumata ja tipus vähemal või suuremal määral pigmenteerunud.
      E. platinum hair
    • tsonaalselt värvunud karvad – karusloomade karvad eri värvitsoonidega (näit aguutivärvus).
      E. zonally coloured hair
    • villkarvad – aluskarvade peamine ja peenem osa, arvuliselt ca 80% karvade üldarvust.
      E. wool hair, soft fine hair
    • üleminekukarvad – villkarvade hulka kuuluvad ja nendega sarnanevad karvad, mis on aga neist veidi pikemad ja jämedamad.
      E. intermediate hair
  • karvade depigmenteerumine – pantoteenhappe puudusel esinev vaegushaigus. See algab koonul ja kuklal, levides sealt edasi kaelale, seljale jt kehaosadele. Degpigmen­teerumisega kaasneb karvade väljalangemine.
    E. depigmentation of hair
  • karvade väljalangemine – karusnaha töötlemise defekt, mille on tekitanud karvade nõrgenenud seos nahaga.
    E. falling out of hair, hair shedding
  • karvajuurte paljastumine, väljaulatuv karv – karusnaha töötlemise defekt, mis väljendub karvajuurte paljastu­mises naha mälvapoolsel küljel.
    E. hair stretching through the skin
  • karvaliigid – karusloomade karvkate jaotatakse katte- ja aluskarvadeks. Kattekarvad jagunevad omakorda juht- ja okas- ehk ohekarvadeks. Okas- ja villkarvade ülemineku­vormid, üleminekukarvad, arvatakse villkarvade hulka.
    E. hair types
  • karvavahetus – karusloomade regulaarne karvkatte ealine või sesoonne vahetus, sõltub liigist, aastaajast ja loomade vanusest.
    E. hair shedding, mo(u)lting
  • karvavärvuse geenvalem – peaaegu kõikidelt puurikarus­loomadelt (v.a soobel) on saadud erineva karvkatte värvusega isendeid, mutante, kes on geneetikute poolt tähistatud tähtsümbolitega: dominantsed mutandid suur­tähtedega, retsessiivsed väiketähtedega. Mutandi tähista­miseks tekstis kasutatakse tavaliselt mutandi nimetuse järel sulgudes ainult seda geenipaari, mis muteerus, et teksti mitte koormata kuni 20-täheliste geenvalemitega (näiteks minkide puhul). Rebastel kasutatakse mutantide genotüübi täpsustamiseks kaht geenipaari.
    E. gene formula of coat color, coat color genetic formula
    • punarebase ja standardhõberebase karvavärvuse geen­valem (AABBCCGGPPSSRRww) – punarebase ja standardhõberebase karvavärvuse mutante on Skandi­naaviamaades kasutatavate geensümbolite alusel kokku 17: 9 dominantset ja 8 retsessiivset. Geenipaar ww on omakorda muteerudes andnud punarebastel 4 ja standardhõberebastel 5 mitmikalleelina palju uusi karvavärvusi. Täpsemalt on erineva genotüübiga rebaste lähtemutante kirjeldatud märksõna "hõbe­rebane" all.
      E. gene formula of red and silver fox coat color
    • sinirebase karvavärvuse geenvalem (CCDDEEFFGGllsstt) – sinirebase karvavärvuse mutante on Skandinaaviamaades kasutatavate geensümbolite alusel kokku 13: 6 dominantset ja 7 retsessiivset. Geenipaarid FF, ss ja tt on omakorda muteerudes andnud mitmikalleelidena uusi karva­värvusi.
      E. gene formula of blue fox coat color
    • standardkährikkoera karvavärvuse geenvalem (ww) – seni on saadud kaks värvilist teisendit: valge ja mustvalge-laiguline kährikkoer. Omaette mutandiks on seni peetud ainult valget kährikkoera (Ww).
      E. gene formula of standard raccoon dog coat color
    • standardmingi karvavärvuse geenvalem (AABBCCeeff  GGHHIIJJKKMMnnOOPPQQRRssTTvvwwzz) – karva­värvuse mutante on Skandinaaviamaades kasutatavate geenisümbolite alusel kokku 35: 15 dominantset ja 20 retsessiivset. Paljud mutandid on omakorda muteerudes andnud mitmikalleelidena uusi karvavärvusi.
      E. gene formula of standard mink coat color
    • standardnutria karvavärvuse geenvalem (AABBCCHH KKPPTTvvwwzz) – mutante on Saksamaal ja Vene­maal kasutatavate geensümbolite alusel kokku 12: 3 dominantset ja 9 retsessiivset. Geenipaar TT on standardnutrial muteerunud seejuures 3 korda, andes seega 3 erineva värvusega mutante.
      E. gene formula of standard nutria coat color
    • standardpuurituhkru karvavärvuse geenvalem (BBCC) – saadud on 3 värvilist retsessiivset mutanti, neist kahele (albiino- ja pastellpuurituhkur) on kinnitatud ka geentähised.
      E. gene formula of standard ferret coat color
    • standardtšintšilja karvavärvuse geenvalem (AABB CCCnCn MMPPPrPrSSSpSpblblpwpwww) – karva­värvuse mutante on Skandinaaviamaades kasutatavate geensümbolite alusel kokku 12: 3 dominantset ja 9 retsessiivset.
      E. gene formula of standard chinchilla coat color
    • ulukküüliku karvavärvuse geenvalem (AABBCCDDEE) – karvavärvus on Inglismaa ja Venemaa teadlaste arvates määratud viie geenipaariga. Erinevatel tõugudel võivad osa neist geenipaaridest esineda mitmikalleeli­dena või lisandub viiele geenipaarile veel täiendavaid modifikaatorgeenipaare. Ulukküülikust aretatud tõuge ja tõugude eri karvavärvusega teisendeid arvatakse kokku olevat 250–300. Käesolevas väljaandes kasuta­takse küülikute karvavärvuse tähistamiseks rahvus­vahelist tähistust.
      E. gene formula of wild rabbit coat color
  • karvkate
    E. coat, hair, hair coat, fur
    • suvekarv – peaaegu kõikidel karusloomadel vahetub talvekarv suvekarvaga märtsi- ja aprillikuus. Algul langevad karvad välja peal ja kaelal, seejärel muudel kehaosadel. Vees eluneval nutrial, kopral, kotikul ja merisaarmal puuduvad karvkatte järsud sesoonsed muutused.
      E. summer hair coat
    • talvekarv – kuivamaaloomadel on talvekarv märksa tihedam, kõrgem, kahusem ja tihedama villkarvaga kui suvekarv. Talvekarva hakkavad karusloomad meie tingimustes vahetama suve teisel poolel. Talvekarv valmib novembri-detsembrikuus.
      E. winter hair coat
    • karvkatte ealine muutuvus – karvkatte vahetumine seoses looma vanusega. Ealised muutused on kiired. Näiteks kiskjaliste karusloomade poegadel hakkab esialgne karvkate 50–60-päevaselt vahetuma suvise karvkatte vastu. Juulikuu lõpul hakkab kasvama juba talvine karvkate.
      E. age-related variation in hair coat
    • karvkatte elastsus – karuslooma karvkatte omadus saavutada pärast naha kokkusurumist, sirutamist või väljavenitamist oma endine karvade asend.
      E. resilience of hair coat
    • karvkatte kohevus, karvkatte kahusus – karusloomade karvkatte kõrgus tingituna karvkatte struktuurist, elastsusest ja nahale laskumise nurgast.
      E. hairiness of fur, flufifness of hair coat
    • karvkatte kvaliteet – karusloomade karvkatte kohevuse, pehmuse, värvuse, läike ja karvade vigastamatuse kogusumma, mis määrab karusnaha kaubalise väärtuse.
      E. quality of hair coat
    • karvkatte kõrgus – karvkatte kõrgus sõltub eeskätt kattekarvade pikkusest. Sellest olenevalt võivad karus­nahad olla kõrge, keskmise või madala karvkattega.
      E. length of hair coat
    • karvkatte läige – oleneb peamiselt karvade kutiikula ehitusest ja karvu võidva naharasu hulgast. Karvade läige võib olla siidjas, klaasjas, pärli- või metalli­taoline.
      E. luster of hair coat
  • karvkatte seisund
    E. hair coat condition
    • hõrenenud karvkate – karusnaha defekt, mis avaldub karvade hõrenemises kas kogu karusnahal või selle üksikutel osadel.
      E. thin-grown hair coat
    • karvkatte hõrenemine kõhuosal – naaritsate karusnaha defekt, mis seisneb kõhu sabapoolse kolmandiku katte- ja osaliselt aluskarvastiku hõrenemises.
      E. thinner abdominal hair coat
    • luitunud karvkate, pleekinud karvkate – karvkate luitub peamiselt otseste päikesekiirte tõttu. Karvade pigment laguneb või pleekub, karvkate muutub pruunikaks, värvus kaotab värskuse.
      E. sun-bleached hair coat
    • näritud karvkate – karusnaha defekt, mis väljendub karvade kahjustuses nende närimise tulemusena looma enda poolt.
      E. barbered hair coat, chewed-off hair
    • pruunistunud karvkate – karvkatte defekt, mida põhjustab karvkatte saastumine väljaheidetega. Esineb peamiselt valgetel ja heledatel minkidel, aga ka heleda karvkattega rebastel ja sinirebastel.
      E. dirty hair coat, contaminated hair coat
    • pulstunud karvkate – karvkatte defekt peamiselt pikakarvalistel karusloomadel. Põhjuseks on karvkatte puudulik hooldamine karvavahetuse ja talvekarva kasvamise ajal.
      E. cotted hair, matted hair, tangled hair, intermingled hair, shaggy hair
  • karvkatte sesoonne muutuvus – enamikul maismaal elavatest karusloomadest toimub karvavahetus kevadel ja sügisel. Rebastel sügisel karvkate ei vahetu, vaid kasvab tihedamaks. Nutriatel toimub karvavahetus aastaringselt enam-vähem ühtlaselt (nn difuusne karvavahetus).
    E. seasonal changes in hair coat
  • karvkatte struktuur – karuslooma katte- ja aluskarvade ehituse ja tiheduse, pikkuse ja peenuse vahekord.
    E. structure of hair coat
  • karvkatte tiheduss – sõltub karvade paiknemise tihedusest nahas. Määratakse 1 cm2-le kinnituvate karvade arv (näiteks naaritsatel on see 10 000–12 000, rebastel 8000–10 000). Enamasti määratakse karvkatte tihedust organo­leptiliselt.
    E. thickness of hair coat
  • karvkatte valmimine – karusloomade talvekarv valmib enam-vähem üheaegselt, kõikudes loomaliigiti vaid mõni nädal. Ilmastikutingimused võivad karvkatte valmimist mõjutada 2–3 nädala võrra.
    E. maturation of hair coat
  • karvkatte vildistumine, karvkatte pulstumine – karusnaha defekt, mida iseloomustab sassiläinud karvkate kuni selles vildistunud tuttide moodustumiseni.
    E. felting of hair coat
  • karvkatte värvus – karusloomade kattekarvade ja alus­karvade ülaosa värvuste kombinatsioon, sõltuvalt pigmendi hulgast ja paigutusest karvades.
    E. coat color, fur color
  • karvkatte värvuse puhtuss – soovitavate ja mittesoovita­vate varjundite avaldumise määr karusloomade karvkatte värvuses.
    E. cleanness of coat color
  • kooldunud tipud – karusnaha defekt kattekarvade kooldu­nud või lõhenenud tippude tõttu
    E. splitted hair tips, twisted hair tips
  • karusnaha kilepool
    E. flesh
  • loorr – karuslooma kattekarvade tippude pigmenteerunud tsoon. Hõberebastel võib loor olla normaalne, raske või kerge, sinirebastel ja naaritsatel aga suuremal või vähemal määral avalduv.
    E. veil
  • mask – sümmeetriline, teravalt piiritletud joonis hõberebase näoosal, mis on moodustunud hõbejatest karvadest.
    E. mask
  • melaniin – nahas ja karvades leiduv pigment. Karvade värvus sõltub melaniini värvusest, kontsentratsioonist ja paigutusest karvas.
    E. melanin
  • mink, ameerika naarits (Mustela vison Br.), kõige suuremaarvulisem puurikarusloom. Hakati standardnaaritsa nimetuse all kasvatama USA-s alates 19. sajandi lõpuaastatest. Saadud kolme USA looduses eluneva mingi alamliigi – alaska, ida- ja kenai mingi ristamisel.
    E. mink
    • alaska mink (Mustela vison ingens) – Põhja-Ameerika lääneosas ja Alaskas elunev metsik mink, kes oli üks kolmest mingi alamliigist standardmingi aretamisel.
      E. Alaskan mink
    • albiinomink (cc) – valge mink, kelle karvkattes esineb veidi kollakaid või kreemikaid pigmenteerunud karvu. Silma vikerkest ja küünised on pigmendita, roosad.
      E. Albino mink, Albino, Arctic Snow, Arctic Snow White mink
    • albiinopastellmink (ccbb), valge regaalmink – valge, vahel kollaka varjundiga, punaste silmadega mink. Sigimisvõime parem kui hedlundi valgel mingil.
      E. Albino Pastel mink, Regal White mink
    • aleuudi hõbesiniterassinimink (aapps), sinine iirismink – peaaegu must, sinaka varjundiga, aleuudi mingist veidi heledam mink. Karusnahale omane suur kontrastsus tumeda kattekarva ja heleda aluskarva tõttu.
      E. Aleutian Silver Steelblue mink, Blue Iris, Iris Sapphire, Steel Sapphire
    • aleuudi imperiaalplaatinamink (aaii), impersafiirmink – vähekasvatatav mink, kes karvkattelt ja silmade värvuselt on sarnane safiirmingigaa.
      E. Aleutian Imperial Platinum mink
    • aleuudi mink (aa), aleuudi sinikahurmetallmink, sinine varimink – karvkate peaaegu must, sinaka varjundiga, mis moodustub peaaegu mustade katte­karvade ja tumesiniste aluskarvade tõttu.
      E. Aleutian mink, Aleutian Blue mink, Waris Blue mink, Gunmetalmink
    • aleuudi pastellmink (aabb), eerikmink – karvkatte värvus on helepruuni ja sinakashalli kombinatsioon lillaka varjundita. Parimatel isenditel on helesinakas­hall karvkate.
      E. Aleutian Pastel mink
    • aleuudi terassinimink (aapsps), sinine iirismink – karvkate peaaegu must, sinaka varjundiga; veidi heledam kui aleuudi mink. Karusnahale omane suur kontrastsus tumeda karvkatte ja heleda aluskarva tõttu.
      E. Aleutian Steelmink, Blue Iris mink, Iris Sapphire mink
    • ameerika mink (Mustela vison Br.) – levinud kogu Põhja-Ameerikas 11 alamliigina. Euroopa naaritsast suurem, pikema sabaga, kohevama ja struktuurilt parema karvkattega. Alalõual (alamokal) valge laik.
      E. american mink
    • ameerika palomiinohõbesinimink (kkpp), ameerika dipärlmink – hallikasbee¸, suitshalli varjundi ja kahvatusinise aluskarvaga mink. Silmade värvus pruunikaskollane. Üks enamkasutatavaid heleda karvkattega diretsessiivseid mutante.
      E. American Palomino Silverblue Double mink, Ampalo Silver mink
    • ameerika palomiinohõbesiniterassinimink (kkpps) – veidi tumedama karvkattega kui ameerika palomiino­hõbesinimink. Silmad tumeroosad.
      E. American Palomino Silver Steelblue mink
    • ameerika palomiinoimperiaalpastellmink (kkjj) – veidi oran¸i varjundiga helebee¸ mink. Kasvatatakse vähe.
      E. American Palomino Imperial Pastel mink
    • ameerika palomiinomink (kk), ampalomink, kainpalo­miinomink, johnsonpalomiinomink – helebee¸ikas­pruun kuni tumebee¸ mink. Karvkattel õrn sinakas varjund. Silmad punased..
      E. American Palomino mink
    • ameerika palomiinopastellmink (kkbb), ampalo­pastellmink – helebee¸ mink, silmad roosad, kollakas­rohelise varjundita. Vähelevinud.
      E. American Palomino Pastel mink
    • ameerika palomiinosafiirmink (kkaapp), ameerika tri­pärlmink – hallikasbee¸i, suitsja sinaka tooniga mink, heledate punakate silmadega. Karvkatte värvus sarnane ameerika palomiinohõbesinimingile, kuid toon on puhtam ja aluskarv heledam.
      E. American Palomino Sapphire mink, Triple  mink
    • ameerika palomiinoterassinimink (kkpsps) – karvkate veidi tumedam kui ameerika palomiinohõbesini­mingil. Silmad tumeroosad.
      E. American Palomino Steel mink
    • buffalbiinomink (tntncc), rootsi valge mink – valge värvuse puhtuselt hedlundi mingiga sarnane, sellest väiksem, kuid parema sigivusega.
      E. Buff Albino mink, Swedish Albino mink
    • eebeni sinine pakasmink (EeWFw) – valge aluskarvaga mink. Karvkatte üldvärvus peaaegu sama, mis sinisel pakasmingil.
      E. Ebony Blue mink
    • eebenimink (Ee), sinine eebenimink – karvkatte värvuselt sarnane standardmingiga, kuid viimasest tunduvalt heledam, valgest hallini varieeruva alus­karvaga. Silmad mustad.
      E. Ebony mink,  Ebony Bluefrost mink, Ebony Silver Sable mink
    • farmimink, ameerika minkk – kaasajal farmides kasvatatavate minkide üldnimetus. Ameerika mitme ulukmingi alamliigi ristand. 1950ndatest alates juhtiv karusloomaliik.
      E. farmed mink, farmed american mink
    • gufuusalbiinomink (oocc) – vähekasutatav diretses­siivne valge mink.
      E. Goofus Albino mink
    • gufuusmink (oo), edelveiss – valge mink, kelle katte­karvade tipud võivad olla veidi pruunika tooniga. Karvkatte üldtoon laiguline. Kasvatatakse vähe.
      E. Goofus mink, Edelweiss mink
    • homopigimink (NN), homod¸ettmink – pigimustad, tavaliselt valgete laikudeta ja hallide karvadeta mink. Ristamisel retsessiivsete mutantidega saadakse järglasi, kelle karvkatte üldtoon on tumedam.
      E. Homo Jetblack mink
    • homoristalbiinomink (SScc) – homorist- ja albiinomingi ristamisel saadud peaaegu valge mink.
      E. Homo Black Cross Albino mink
    • homorist sinine pakasmink (SSWFw), lumivalge mink – sinise ristpakasmingiga sarnane.
      E. Homo Black Cross Bluefrost mink, Snow White mink
    • homoristmink (SS), dominantne valge mink, üheksa­kümneviieprotsendiliselt valge mink – valge karv­kattega. Värvuse puhtuselt lähedane hedlundi mingile. Tavaliselt esineb siiski pigmenteerunud kattekarvu seljal ja sabajuurel. Kuni hedlundi mingi aretamiseni peeti valgete minkide tootmiseks.
      E. Homo Black Cross mink, Black Cross mink, Kohinur mink, Black and White mink, Black Snow mink, 95% White mink, Kohinoor mink
    • homoristsafiirmink (SSaapp), valge safiirmink – pea­aegu valge karvkattega mink, kattekarvadel hele­sinakas loor.
      E. Homo Black Cross Sapphire mink
    • homostjuuarthõbesinimink (WWpp) – valge aluskarva, valgete kattekarva alaosadega ja valge kõhualusega mink. Üldvärvus kahvatuhall.
      E. Homo Steward Silverblue mink
    • homostjuuartmink (WW) – peaaegu valge mink. Kõhul kaelal ja jalgadel täiesti valged laigud, osa kattekarva tippudest pigmenteerunud (loor). Viimase värvus sõltub genotüübist. Sarnaneb sinise pakasmingiga.
      E. Homo Steward mink
    • homostjuuartpastellmink (WWbb) – valge aluskarva, valgete kattekarva alaosade ja valge kõhualusega mink. Üldvärvus kahvatupruun.
      E. Homo Steward Pastel mink
    • homostjuuartsafiirmink (WWaapp) – valge aluskarvaga, valgete kattekarva alaosadega ja valge kõhu­alusega mink. Üldvärvus tunduvalt heledam kui safiirmingil.
      E. Homo Steward Sapphire mink
    • hõbesinimink (pp), plaatinamink – karva värvus varieerub sinaka varjundiga helehallist kuni tumeda tuhkhallini. Silmad mustad. Esimene, 1931. a Ameerikas saadud värviline mink.
      E. Silverblue mink, Silverblue Platinum mink, Platinum mink, Maltese mink
    • idamink (Mustela vison vison) – ameerika mingi tähtsaim alamliik, kes eluneb Ida-Kanadas. Silma­paistev tumeda üldtooni, hõbehalli aluskarva ja siidjas-elastse karvkatte tõttu..
      E. eastern mink
    • imperiaalpastellmink (jj), imperpastellmink, pronks­mink, kohvmink – karvkatte värvus tumedam kui pastellmingil, kohvivarjundiga.
      E. Imperial Pastel mink, Coffee mink, Copper mink, Taupe mink, Ungava mink
    • imperiaalplaatinamink (ii). Karva värvuselt sarnane hõbesinimingiga. Viimasega ristamisel saadakse standardvärvusega järglased.
      E. Imperial Platinum mink, Western Silverblue mink
    • kameoaleuudi mink (mcmcaa) – karvkatte värvus helepruun, õrna lillaka varjundiga.
      E. Aleutian Cameo mink
    • kameomink (mcmc), kameopastellmink – karvkatte värvus helepruun. Teiste retsessiivsete mutantidega ristamisel kutsub esile järglaste karvkatte heledamaks muutumise isegi heterosügootidel. Kasutatakse pea­miselt ristamiseks teiste retsessiivsete mutantidega.
      E. Cameo minkk
    • kenai mink (Mustela vison melampeplus) – standard­mingi aretuses kasutatud üks kolmest ameerika mingi alamliigist. Eluneb Lõuna-Alaskas. Väga tumeda karvkattega suur mink.
      E. kenai mink
    • kolmiira sinine pakasmink (VvWFw) – heledam kui sinine pakasmink. Vähekasutatav.
      E. Colmira Bluefrost mink
    • kolmiiramink (Vv), pandamink – pruuni karvaga mink. Kõhul, lõual, kaelal, ninal ja sabatipul valged märgised.
      E. Colmira mink
    • koobaltaleuudi mink (qqaa) – mink, kelle karvkate on heledam ja hallikama tooniga kui sinisel iirismingil. Karvkatte värvuselt sarnane aleuudi terassinimingiga.
      E. Cobalt Aleutian mink
    • koobaltmink (qq), sinikoobaltmink – karvavärvuselt sarnaneb terassinimingiga. Kasutatakse vähesel määral kombineeritud vormide saamiseks.
      E. Cobalt mink
    • kuninghõbesinine pakasmink (SRsWFw), osborni sinine ristmink – tumedama ristmingiga sarnanev. Vähekasutatav.
      E. Royal Silver Bluefrost mink
    • kuninghõbekolmiiramink (SRsVv) – kuningristminki­dest heledam mink. Karvkatte joonis nagu kolmiiraminkidel.
      E. Royal Silver Colmira mink
    • kuninghõbemink (SRSR ja SRs) – karvkatte värvus sarnaneb tumedale ristmingile, kuid rist seljal on tugevam. Valged märgised lõual, kaelal, rinnal, kõhul, jalgadel ja sabaotsal.
      E. Royal Silver mink
    • merevaikhõbesinimink (rrpp) – karvkatte värvus hele­pruun, aluskarv helebee¸. Silmad tumepruunid. Selja- ja kõhukarvastik ühesuguse värvusintensiivsusega.
      E. Ambergold Silverblue mink
    • merevaikmink (rr) – värvuselt sarnane pastellmingiga, kuid punaka (punakaspruuni) varjundiga. Silmad tumepruunid. Kasutatakse peamiselt ristamiseks moil- ja safiirminkidega.
      E. Ambergold mink
    • merevaikpastellmink (rrbb) – helepruun mustade silmadega mink, erineb merevaikmingist karvkatte tunduvalt heledama üldtooni poolest.
      E. Ambergold Pastel mink
    • merevaiksafiirmink (rraapp), houpmink – karvkatte üldvärvus hele, sinakashall, kergelt bee¸ikas-kreemika varjundiga. Viimane on tumedam kui moilsafiirmingil. Silmad hele- kuni tumepunased.
      E. Ambergold Sapphire mink, Hope mink, Lilac mink
    • moilaleuudi mink (mmaa), lavendelmink – karvkate helepruun õrna lillaka varjundiga. Aluskarvad peaaegu valged või helesinised, pigmenteerunud kattekarvad loovad kahekihilise karusnaha mulje.
      E. Moyle Aleutian mink
    • moilhõbesinimink (mmpp), salveimink – sarnaneb hõbesinimingile, kuid värvus on ühtlasem ja heledama põhitooniga. Silmade värvus tumepruun kuni must.
      E. Moyle Silverblue mink
    • moilmerevaiksafiirmink (mmrraapp), roosa mink – karvkatte üldtoon kahvatuõrn-bee¸ikas kerge pruunika varjundiga. Aluskarv valge, ainult aluskarva tipud on veidi helesinise varjundiga. Viimane koos katte­karvade pruuni varjundiga loobki õrnroosa karusnaha mulje.
      E. Moyle Ambergold Sapphire mink
    • moilmink (mm), moilbuffmink – karvkate varieerub helebee¸ist helepruunini. Silmad pruunid. Kasutatakse peamiselt ristamiseks siniste minkidega violett-, lavendel- ja salveiminkide saamiseks.
      E. Moyle mink
    • moilpastellhõbesinimink (mmbbpp), opaalmink – heleoliivja kattekarvaga mink. Silmad mustad.
      E. Moyle Pastel Silverblue mink
    • moilpastellmink (mmbb) – kuulub karvkatte värvuselt heledate pruunide minkide hulka. Sarnaneb keskmist või tumedamat tooni palomiinomingiga. Nahkade tootmiseks kasvatatakse vähe.
      E. Moyle Pastel mink
    • moilsafiirmink (mmaapp), violettmink – sinaka tooni ja väga helepruuni karvkattega mink. Silmad roosad.
      E. Moyle Sapphire mink, Violet mink
    • moilvalge soome mink (mmtwtw) – helebee¸ roosade silmadega mink.
      E. Moyle White Finnish mink
    • mustad mingid – rühm musta või peaaegu musta karvkattega mutantminke.
      E. black minks
    • mustad standardmingiddstandardminkide populatsioon, erineb tumepruunidest standardminkidest tumedama karvkatte ja lühema ning ühtlikuma katte­karva poolest.
      E. black standard minks
    • mustristaleuudimink (SSaa või Ssaa) – karvkatte värvuselt sarnaneb aleuudi mingiga, kuid seljal on tumedam ristikujuline joonis. Homosügoodid (SSaa) on heterosügootidest (Ssaa) heledamad.
      E. Black Cross Aleutian mink
    • mustristhõbesinimink (SSpp või Sspp) – karvkatte värvuselt sarnane hõbesinimingiga, ristikujuline joonis seljal vähemärgatav. Homosügootsed isendid (SSpp) on heterosügootsetest (Sspp) tunduvalt heledama karvkattega, peaaegu valged.
      E. Black Cross Silverblue mink
    • mustristkolmiiramink (SsVv) – karvkatte värvuselt sarnaneb kolmiiramingiga, kuid õlgmik on märgata­valt tumedam.
      E. Black Cross Colmira mink
    • mustrist sinine pakasmink (SsWFw), dominantne valge mink – peaaegu valge mink, pea peal ja sabajuurel leidub tumedamaid kattekarvu. Harva esinevad homosügootsed isendid (SSWFw) on täiesti valge karvkattega (lumivalged).
      E. Black Cross Bluefrost mink
    • mutantmingidstandardmingist ühe või mitme karva­värvuse geeni (lookuse) muteerumisel saadud mingid
      E. mutant minks
    • pastellhõbesinimink (bbpp), plaatinablond mink – karvkate helehall, sarnaneb heleda hõbesinimingiga.
      E. Pastel Silverblue mink
    • pastellmink (bb), kuningpastellmink, blondmink, šokolaadmink – rühm värvilisi minke, kelle karvkatte värvus varieerub helepruunist kuni šokolaadi varjundiga tumepruunini..
      E. Royal Pastel mink, Marten mink, Chocolate mink, Blond Brown Eyed Pastel mink
    • pastellsafiirmink (bbaapp), talvesinimink – kahvatu­sinaka varjundiga helesinakashall mink.
      E. Pastel Sapphire mink, Winterblue mink
    • pigimust aleuudimink (Nnaa), d¸ettaleuudimink – väga tumeda karvkatte ja puhta metalse tooniga mink.
      E. Jetblack Aleutian mink
    • pigimust hõbesinimink (Nnpp), d¸etthõbesiniminkhõbesinimingist tumedama karvkattega mink.
      E. Jetblack Silverblue mink
    • pigimust mink (Nn või NN) – ühtlase musta karv­kattega, harvaesinevate valgete pealiskarvade või valgete täppidaga lõua all.
      E. Jetblack mink
    • pigimust pastellmink (Nnbb), d¸ettpastellmink – ühe­toonilise, tumeda šokolaadpruuni värvusega mink.
      E. Jetblack Pastel mink
    • pigimust rootsi palomiinomink (Nntptp), d¸ettpalo­miinomink – heleda kohvipruuni karvkattega mink.
      E. Jetblack Palomino mink
    • pigimust safiirmink (Nnaapp), d¸ettsafiirmink – värvuselt aleuudi terassinimingigaa sarnane mink.
      E. Jetblack Sapphire mink
    • pruunid mingid – rühm erineva intensiivsusega pruuni karvkattega mutantminke.
      E. brown minks
    • punane merevaikmink (rdrd) – punakaspruuni, merevaikmingi põhitooni meenutava karvkattega mink, merevaikmingi karvavärvust mõjutava geenipaari alleelse vormi kandja. Saadud Taanis ulukminkide pidamisel.
      E. Wild Glow mink, Danish Red mink
    • põhja buffmink (tntn), norra buffmink – valge, helepunaste silmadega mink, sarnaneb albiinomingiga. Iseloomulik on ploomikollane karvkatte varjund. Soklotmingi üks alleele.
      E. Nordic Buff mink
    • pärlmingid (kkpp või kkpsps) – helebee¸ide minkide üldnimetus. Saadud hõbesinimingi või terassinimingi ristamisel ameerika palomiinomingiga.
      E.  minks
    • Ristmink, kohinuurmink, mustristmink, üheksakümneviieprotsendiline valge mink, homorist­mink, monoristmink – homosügootsena (SS) peaaegu valge, heterosügootsena (Ss) ristikujulise tugevamalt pigmenteerunud kattekarvade alaga pea peal, õlgmikul ja seljal.
      E. Black Cross mink, Kohinur mink, Royal Kohinur mink, Black Cross Snow mink, Crown Jewel mink
    • ristpastellmink (SSbb või Ssbb) – helepruun mink, homosügootsed (SSbb) isendid on heterosügootsetest (Ssbb) tunduvalt heledamad ja vähem väljendunud ristikujulise joonisega seljal.
      E. Black Cross Pastel mink, Pastel Cross mink
    • ristsafiirmink (Ssaapp) – helehall, põhiliselt safiirmingile omase värvusega, selgelt piiritletud ristiga seljal.
      E. Black Cross Sapphire mink
    • rohesilmmink (gg), rohesilmne pastellmink, kuld­pastellminkpastellmingist heledam, katte- ja alus­karva värvuse vahe kontrastsem. Silmad rohelised, tugeva valguse puhul punased. Tagasihoidliku sigi­vuse tõttu kasvatatakse vähe.
      E. Green-eyed Pastel mink, Jones' Pastel mink, Golden Cross mink, Green-eyed Sable mink
    • rohesilmpastellmink (ggbb), ameerika topaasmink, punasilmne pastellmink – helepruuni karvavärvusega soklotpastellmingiga sarnane mink. Silmad punased. Väikese sigivusega ja nõrga elujõuga.
      E. Green-eyed Pastel mink, Topaz mink, Red-eyed Pastel mink
    • rootsi palomiinohõbesinimink (tptppp), rootsi pärlmink – karvavärvuselt sarnaneb ameerika palomiino-hõbesinimingile. Silmad tume-kirsipunased.
      E. Swedish Palomino Silverblue mink
    • rootsi palomiinomink (tptp), rootsi buffmink, arvika­pastellmink – karvkate helebee¸ kuni õrnkahvatu­pruun sinaka varjundiga. Üks Eestis kasvatatavaid mingi­mutante.
      E. Swedish Palomino mink
    • rootsi palomiinopastellhõbesinimink (tptpbbpp), plaatinatopaalmink – karvkatte üldtoonilt kuulub heledate pärlminkide hulka. Silmad punased.
      E. Swedish Palomino Pastel Silverblue mink, Platinum Topal mink, Palopastel Silverblue minkk
    • rootsi palomiinopastellmink (tptpbb), palopastellmink, topaasmink – ühtlase helepruuni karvavärvusega mink. Pastellmingist märgatavalt heledam. Silmad punased. Kasvatatakse peamiselt Skandinaaviamaades.
      E. Swedish Palomino Pastel mink, Topaz mink
    • rootsi palomiinosoklotpastellmink (tptsbb), palo­topaasmink – kuulub helepruuni karvkattega minkide hulka.
      E. Swedish Palomino Socklot Pastel mink, Palo Socklot Pastel mink
    • safiirmink (aapp), aleuudi hõbesinimink, kuningsafiir­mink – paberossisuitsu meenutava helehalli karv­kattega sinine mink. Peetakse sinistest minkidest kõige ilusamaks. Kasvatatakse ka Eestis.
      E. Sapphire mink, Aleutian Silverblue mink, Royal Sapphire mink
    • sinimingid – erineva intensiivsusega sinise karvkatte värvusega mutantminkide rühm.
      E. blue minks
    • sinine pakasaleuudi mink (WFwaa), hõbesoobel ale­uudimink – karvkatte värvuse üldtoon heleda aluskarva, valgete laikude ja hallide kattekarvade tõttu nõrgenenud, võrreldes sinise pakas- ja aleuudi mingi värvusega.
      E. Bluefrost Aleutian mink
    • sinine pakasameerika palomiinohõbesinimink (WFwkkpp), bosspärlmink – karvkatte üldvärvus hele­bee¸ suurte valgete laikudega ja arvukate hallide kattekarvadega.
      E. Bluefrost American Palomino Silverblue mink
    • sinine pakashõbesinimink (WFwpp) – karvkatte värvuselt sarnane hõbesinimingiga, kuid aluskarv on heledam, osa kattekarvu valged, esineb vähem või rohkem valgeid täppe või laike.
      E. Bluefrost Silverblue mink
    • sinine pakaskameosafiirmink (WFwmcmcaapp) – väga heleda karvkatte üldvärvusega mutant.
      E. Bluefrost Cameo Sapphire mink
    • sinine pakasmink (WFw), kuldne hõbesoobelmink, hõbesoobelmink, soobelmink – mutandile on omased valged kattekarvad kõhul ja jäsemetel, aluskarv on hallikas kuni valge. Katte- ja aluskarva kontrast kehal on suur.
      E. Bluefrost mink, Silver Sable mink, Golden Sable mink, Sable mink
    • sinine pakasmoilsafiirmink (WFwmmaapp) – väga heleda pärlhalli karvkatte üldvärvusega mutant.
      E. Bluefrost Moyle Sapphire mink
    • sinine pakaspastellmink (WFwbb) – mutant, kelle karvkate sarnaneb üldiselt pastellmingi omaga, kuid aluskarv on heledam. Karvkattes esineb valgeid karvu ja valgeid laike.
      E. Bluefrost Pastel mink, Breath of Spring Pastel mink
    • sinine pakassafiirmink (WFwaapp) – helesinise aluskarvaga mutant. Karvkattes esineb valgeid laike, eriti kõhul.
      E. Bluefrost Sapphire mink, Breath of Spring Sapphire mink
    • soklothõbesinimink (tstspp) – karvkate bee¸, sarnane pastellhõbesinimingiga. Silmad tumedad.
      E. Socklot Silverblue mink
    • soklotmink (tsts), soklotpastellmink – karvkatte värvus tumedam ja sinakama tooniga kui pastellminkidel. Viljakad ja suured loomad. Kasvatatakse peamiselt kombineeritud vormide saamiseks.
      E. Socklot mink, Socklot Pastel mink
    • soklotpastellalbiinomink (tstsbbcc), valge topaasmink – puhta valge värvusega mink. Kaasajal vähe kasutatav.
      E. Socklot Pastel Albino mink, White Topaz mink
    • soklotpastellhõbesinimink (tstsbbpp), plaatinatopaas­mink – helehalli karvkattega mink, sarnaneb pastell­safiirmingile. Liigitatakse heledate pärlminkide hulka. Silmad punased.
      E. Socklot Pastel Silverblue mink, Platinum Topaz mink
    • soklotpastellmink (tstsbb), hele pastellmink, daun­mink, soome topaasmink – kuulub helepruunide minkide hulka. Kasvatatakse suhteliselt palju. Suur, viljakas ja elujõuline mink. Karvkate ilma valgete laikudeta.
      E. Socklot Pastel mink, Down mink, Finnish Topaz mink
    • soklotpastellsafiirmink (tstsbbaapp), sandviki talve­sinimink – karvavärvuselt sarnane pastellsafiirmingiga, helesinakashall mink.
      E. Socklot Pastel Sapphire mink
    • soklotsafiirmink (tstsaapp), soklottalvesinimink – karvkatte värvus helesinakashall, kuid puhtama tooniga kui pastellsafiirminkidel.
      E. Socklot Sapphire mink, Socklot Winterblue mink
    • soome jaaguarmink (Zz) – valge-mustakirju mink. Põhivärvus valge, seljal ja külgedel asümmeetrilised mustad laigud, saba must. Homosügootsed looted hukkuvad looteeas.
      E. Finnjaguar mink
    • soome pigimink (Ff, FF) – sarnaneb mustade minkidega, kuid karvkate pole nii läikiv, ka ninamik ja karvkatte üldtoon heledam. Aluskarvastik on veidi sinaka tooniga. Kõhualuse karvastiku värvus on ühtlasem kui mustal pigimingil. Aretatud Soomes 1960ndate aastate lõpupoole.
      E. Finnblack mink
    • standardmingid – karvkatte värvuselt erineva intensiivsusega pruunide minkide rühm. Saadud erinevate ameerika ulukminkide alamliikide ristamisel ja ristandite edasisel selektsioonil.
      E. standard minks
    • stjuuart ameerika palomiinohõbesinimink (Wwkkpp) – valge aluskarvaga, valge kattekarvade alaosa ja valge kõhualusega kahvatubee¸ mink.
      E. Stewart American Palomino Silverblue mink
    • stjuuarthõbesinimink (Wwpp). Helehall mink, hõbesinimingist heledam, valgete laikudega kõhu all.
      E. Stewart Silverblue mink
    • stjuuartmink (WW või Ww)standardmingil on stjuuartfaktori esinemisel kõhu all ja kaelal valged laigud, stjuuartminkidel muutub lisaks ka üldine karvkatte toon heledamaks. Homosügootsetena on nad peaaegu valge alus- ja kattekarvaga. Kõhu all, kaelal ja kõril valged laigud. Homosügootsed isasloomad on steriilsed, emasloomadest on ainult mõned sigimis­võimelised.
      E. Stewart mink
    • stjuuartpastellmink (Wwbb)stjuuartmingi ja pastellmingi ristand. Pastellmingist heledam ja puhtama värvusega.
      E. Stewart Pastel mink
    • stjuuartsafiirmink (Wwaapp)stjuuartmingi ja safiirmingi ristand. Safiirmingist puhtama värvi­tooniga, heledam, valged laigud kõhu all.
      E. Stewart Sapphire mink
    • terassinimink (psps või psp) – karvavärvuselt tumedam kui hõbesinimink, värvus hallist kuni tumehallini. Kasutatakse peamiselt ristamiseks aleuudi mingiga.
      E. Steelblue mink
    • valged mingid – rühm valge või peaaegu valge karvkattega mutantminke.
      E. white minks
    • valge hedlundi mink (hh) – täiesti valge karvkattega mustasilmne mink. Kurt, mistõttu sigivus on väiksem kui teistel värvilistel mutantidel.
      E. Hedlund White mink
    • valge soome albiinomink (twtwcc) – keskmise suurusega valge mink. Tagasihoidliku viljakusega, mistõttu kaasajal kasutatakse vähe.
      E. White Finnish Albino mink
    • valge soome hõbesinimink (twtwpp), soome dipärlmink – karvkatte värvuselt sarnane ameerika palomiinohõbe­sinimingiga. Karvkate helebee¸, suitshalli varjundiga, aluskarv kahkjashall. Silmad tumedad.
      E. White Finnish Silverblue mink
    • valge soome mink (twtw), finnjenspalomiinomink, valge finnpastellmink, kreempalomiinomink, meieri kreemmink – karvkatte värvus varieerub helepunakas­pruunist helekreemini või peaaegu valgeni. Kasva­tatakse suhteliselt palju Skandinaaviamaades.
      E. White Finnish mink, Finnish Pastel White mink, Meyers Cream mink, Jenz Palomino mink, Finnwhite
    • valge soome pastellmink (twtwbb), finntopaalmink – karvkatte värvus helekreemikasbee¸, silmad roosakad. Kasvatatakse vähesel määral Skandinaaviamaades.
      E. White Finnish Pastel mink, Finnish Topal mink, Colton Beige mink
    • valge soome rootsi palomiinohõbesinimink (twtppp) – karva värvus sarnane ameerika palomiinohõbesinimingiga.
      E. White Finnish Swedish Palomino Silverblue mink
    • valge soome rootsi palomiinomink (twtp) – karvkatte värvus kahvatupruun, mis on rootsi palomiino ja valge soome mingi vahepealne. Silmad tumedad. Toodud Eestisse Soomest topaasmingi nime all. Puhasaretuse korral on 25% järglastest rootsi palomiinod, 50% valged soome-rootsi palomiinod ja 25% valged soome mingid.
      E. White Finnish Swedish Palomino mink
    • valge soome rootsi palomiinopastellmink (twtpbb), finnpalotopaalmink – karvkatte värvuselt helepruuni­de minkide hulka kuuluv. Kasvatatakse peamiselt Skandinaaviamaades.
      E. White Finnish Swedish Palomino Pastel mink, Finnish Palomino Topal mink
    • valge soome safiirmink (twtwaapp), soome tripärlmink – karvkatte värvuselt sarnaneb valge soome mingiga, kuid punakama tooniga. Silmad punased. Kuulub nahakaubanduses pärlminkide hulka.
      E. White Finnish Sapphire mink, Finnish Triple Pearl mink
    • valge soome soklotpastellmink (twtsbb), soome topaas­mink – karvkatte värvus helepruun, tihti esineb karv­kattes tumedamaid laikusid. Silmad pruunid. Kasuta­takse suhteliselt harva helepruuni värvusega karus­nahkade tootmiseks.
      E. White Finnish Soklot Pastel mink, Finnish Topaz mink
    • varihõbesinimink (SHspp), sinine varimink – karva­värvuselt hele mink, nõrga sinakashalli varjundiga seljal. Madala sigivuse tõttu kasvatatakse vähe.
      E. Shadow Silverblue mink, Blue Shadow mink, Blue Shadow Platinum mink
    • varimink (SHs), heggedali mink – variminkide aluskarv on peaaegu valge, kattekarvade värvus aluselt tugevasti nõrgenenud. Kasutatakse peamiselt ristamiseks hõbesini- ja siniste pakasminkidega.
      E. Shadow mink, Heggedal mink
    • varisafiirmink (SHsaapp) – variminkide hulka kuuluv peaaegu valge mink õrna sinaka looriga, mille moodustavad kattekarvade pigmenteerunud tipud. Madala sigimisvõime tõttu kasvatatakse vähe.
      E. Shadow Sapphire mink
    • värvilised mingidstandardmingist mutatsioonide teel saadud värvilised mingid. Jaotatakse kolme rühma: pruunid, sinised ja valged. Minkidel on tuntud 35 karvavärvuse geenmutatsiooni: 20 retsessiivset ja 15 dominantset.
      E. colour minks
  • nahanäärmed – pärisnahas paiknevad rasu- ja päsmas­näärmed. Päsmasnäärmed on vajalikud vee ja soolade vahetuseks, talvel tavaliselt soikeseisundis. Rasunäärmete ülesanne on epidermi ja karvkatte võidmine naharasuga, et vältida nende kuivamist ja märgumist.
    E. adipose and sweat glands
  • naharasu – naha rasunäärmete sekreet.
    E. fat
  • närimistõbi – on halb harjumus (voom), mille tulemusena loomad kahjustavad (närivad) oma karvkatet. See on selgitamata etioloogiaga haigus, kuid seda võivad esile kutsuda mitmed tegurid – pärilikkus, elukeskkond, sööt, kaasnevad haigused.
    E. hair chewing and fur biting
  • nülgimine – surmatud karusloomadel naha mahavõtmine.
    E. flaying, dehiding
    • nülgimine sukana – kasutatakse sooblite nülgimisel. Nülgimist alustatakse looma ninamikust ja lõpetatakse sabaga.
      E. flaying as a stocking
    • nülgimine tupena – kasutatakse hõberebaste, sini­rebaste ja minkide nülgimisel. Nülgimist alustatakse tagajalgadest.
      E. flaying as a sheath
  • pesakast – äravõetav või alaline osa pesamajast, kus emasloom poegib ja oma järglasi üles kasvatab.
    E. nest box
  • pesamaja – osa puurist, kus karusloom halva ilmaga ja emasloom poegimise ajal varju leiab. Pesamaja on kas ühendatud jalutusruumiga või asetatud selle sisse.
    E. fur-bearing animal shed
  • plaatinakarvade intensiivsus – plaatinakarvade esinemise sagedus kattekarvastikus.
    E. intensity of the platinum hair
  • punakusstandardmingi karusnaha defekt – katte- ja aluskarvade tippude punakas varjund
    E. reddish hair tips
  • punakäpalisus (punakäpasus) – on vastsündinud kutsikatel esinev C-vitamiini puudushaigus. Kutsikatel on käpad turses, liigesed paksenenud, päka padjandid paksenenud, nahk nendel on pingul ja punetav.
    E. red pads
  • puuritahvel – puuri külge riputatud puust, plastikaadist, kartongist või paksemast paberist looma kaart, kuhu on märgitud looma number, sünniaeg, sugu ja puuri number, kus loom asub.
    E. cage plate
  • päsmasnäärmed – nahanäärmed, mille ülesandeks on vee ja soolade vahetus naha kaudu. Talvel on päsmasnäärmed karusloomadel tavaliselt soikeseisundis.
    E. sweat gland
  • rihm – tume vööt piki looma selga, mis moodustub kattekarvade pigmenteerunud tippudest.
    E. belt, zone
  • sabatipp – valge sabaots rebasel ja kõigil tema mutantidel.
    E. tail tip
  • surmamine e eutanaasia – selle käigus tuleb kindlustada karusloomade surm valu ja piinata. Loomadel tuleb kutsuda esile kiire teadvuse kadu, südame- ja hingamis­tegevuse peatamine koos ajufunktsioonide kiire katkesta­misega.
    E. killing, euthanasia
  • söödaportsjon – kiskjaliste karusloomade normeeritud söötmisel kasutatav 100 kilokalorit sisaldav segasööda u 85–115 grammine kogus, kus seeduva proteiini, seeduva rasva ja süsivesikute vahekord ning nende sisaldus portsjonis vastab antud loomaliigi sigimisfüsioloogilisele seisundile.
    E. fodder portion
  • vaatlustorn – 10–15 m kõrgune ehitis karusloomafarmides rebaste ja sinirebaste paarituste jälgimiseks sugulooma­puurides.
    E. lookout tower
  • varjumaja – kerghoone karusloomade pidamiseks. Selles on katuse alla kas puust või raudlattidest konstrukts­ioonidele tavaliselt kahes reas paigutatud karusloomade puurid, keskele jääb vahekäik. Varjumajas asetsevad puurid on varustatud söötmisnõudega, jootmisniplitega. Varjumaju võib olla 2-realisi ja 4-realisi.
    E. shed
  • ühenduskäik – avaus, mille kaudu saab loom liikuda puurist pesakasti ja vastupidi (mink) või siis rebaste puhul pesakasti ja pesamaja vahele jääv koridor, mis võimaldab samuti liikuda puurist pesakasti ja vastupidi.
    E. passage, trapdoor
 

 
 
Minkide värvusmutandid ja nende kasvatamine
Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License
Powered By CMSimple.dk | Designed By DotcomWebdesign.com