jkn

küsimus

vastus

selgitus

1.

Üldine riigivõim oli nõrk ega suutnud pakkuda kaitset kuritegevuse eest. Seetõttu allutasid inimesed end mõisniku või sõjaväelise juhi võimule, et viimane neid kaitseks.

2.

Riigivalitsemine oli iga kodaniku kohustus ja asi. Olulisi otsuseid võeti vastu rahvakoosolekutel, kus mõisteti ka õigust. Õigus oli kodanike tahte väljendus.

3.

Sellel perioodil vastandusid selgelt jumaliku valitseja tahe kui formaalne õigus ja loomuõigus, kui valitsev õigusfilosoofia. See õigusfilosoofia üritas lohutada inimesi ja pakkuda selgitust võõrast rahvusest valitsejate tihti ebaõiglasele õigusele ja korrale.

4.

Sellel perioodil muutus taas valitsevaks loomuõiguslik filosoofia, kuid see oli varasemast ilmalikum. Pigem otsiti ratsionaalset selgitust riigile ja õigusele ning püüti neid mõtestada ratsionaalselt ühiskonna kasust lähtuvalt.

5.

Tegemist oli tõelise eraõiguse arengu perioodiga, mille võtsid kokku mitmed ulatuslikud kodifikatsioonid, mida hiljem Euroopas õiguse õppimisel kasutati ja mida Napoleon I püüdis oma koodeksite kehtestamisega järgi teha. Siit perioodist leiame ka politsei tekkimise.