Politsei sund joobe tuvastamisel
SISSEJUHATUS > JOOBE TUVASTAMINE > Joobeseisundi kontrollile allutamine

Joobeseisundi kontrollile allutamine

Politseiseaduse §-s 15-7 on sätestatud:

Politsei võib joobeseisundi kahtluse korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:

1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või lubatud alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine;

2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;

3) alaealise, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused.

 

Eelnõu nr.179 seletuskirjas on märgitud, et:

Siinkohal tuleb eraldi rõhutada asjaolu, et indikaatorvahendiga on võimalik ainult kontrollida, kas isikul võib olla joobeseisund või mitte. Indikaatorvahendiga ei ole võimalik joobeseisundit tuvastada. Joobeseisundi tuvastamiseks on vajalik alkoholijoobe puhul tuvastamine kas tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove tuvastatakse bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

Kui tegemist on süüteoga või erimeetme kohaldamisega, mille koosseisuliseks asjaoluks on joobeseisund, tuleb vastav koosseisuline tunnus ka tõendada. Süüteo toimepanemise kahtluse korral on Riigikohus asunud seisukohale, et tegemist on süüteomenetluse toiminguga, kuid samas võib esineda olukordi, mil tegemist on isikute paljususega ning süüteo toimepanija ei ole teada – sel juhul ei ole kõikide isikute näol tegemist menetlusele allutatud isikutega ning politseil peab olema võimalik asjaolud sündmuse järel fikseerida.

Joobeseisundis isik, kes võib olla teistele ohtlik, toimetatakse kainenema. Isiku kainenema toimetamise otsustamiseks on vaja aga selgitada, kas isiku ebaadekvaatne käitumine on ikka põhjustatud joobeseisundit põhjustava aine manustamisest, mitte näiteks löögist saadud põrutusest. Selleks on alkomeetriga alkoholisisalduse kontrollimine isiku väljahingatavas õhus sobiv abinõu.

Alaealise joobeseisund on käsitatav ohuna – sõltuvalt asjaoludest võib olla ohus tema elu ja tervis, kuid sageli vajab sellises seisundis alaealine järelevalvet või ka arstiabi.