Tulekahju tekkimise järel on tulekahju levimisvõimalused järgmised: konventsioon, konduktsioon ja radiatsioon.
Konvektsiooni teel tulekahju levik.
Konvektsioon on kõige sagedasem tulekahju levimise viis hoonetes ja rajatistes. Konvektsiooni teel tulekahju levimine on seotud sooja õhu, põlemisgaaside ja suitsu levikuga ehitises. Kõrgel temperatuuril gaasid ja põlemisjäägid võivad süüdata kergesti süttivaid materjale tulekahjukohast kaugemal. Samuti võivad sellisel viisil ülemistesse ruumidesse või ruumi ülemistesse osadesse kogunenud kõrgel temperatuuril põlemisgaasid värske õhu (hapniku) lisandumisel plahvatuslikult süttida.
Konduktsiooni teel tulekahju levik.
Konduktsiooni teel tulekahju levimine on seotud kõrgetel temperatuuridel olevate materjalidega käitumisega, nt metallide soojusjuhtivusega. Sel viisil võib ühes korteris toimuv tulekahju küttetorude kuumenemise tulemusena süüdata tulekahju ka teises korteris.
Radiatsiooni teel tulekahju levik.
Radiatsiooni teel tulekahju levimise viis on seotud kuumuse kui elektromagnetlaine levikuga, mis soojendab vedelikke ja tahkeid aineid, aga mitte gaase. Radiatsiooni teel ei ole vajalik materjalide füüsiline kontakt. Sarnaselt lahtisele tulele, mille lähedale, kuid samas mitte vastu, asetatud esemed võivad süttida.
Otsese kokkupuute teel tulekahju levik.
Kui materjalid puutuvad omavahel kokku, kandub põleng ühelt objektilt edasi ka teisele. [2]
[2] Fire Safety Managment