Kortermajad

Üldjuhul on mitme korteriga hoonete  suurimaks probleemiks  elanike koosseisu sage vaheldumine ning olukord, kus naaber ei tunne naabrit ja ei omata  täpset ülevaadet hoones tegelikult elavate ning viibivate inimeste arvust. Seetõttu on oluline, et hoone haldaja või korteriühistu poolt valitud esindaja omaks teavet hoone tegelike elanike hulga kohta eluruumide kaupa.

Üldjuhul on enamik kaasaegseid hooneid  varustatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga, mis annab  võimaluse   lisaks tulekahju avastamissüsteemile võimaluse rakendada ka teavitussüsteemi, kasutades selleks tulekahjuteavitusnuppe. Inimeste  oskamatusest ning projekteerimis- ja paigaldusvigadest tulenevate  sagedaste   valehäirete tagajärjel on kujunenud kahjuks selline olukord, kus inimesed ei reageeri häiresüsteemi rakendumisele nii, nagu see oleks ohutuse huvides kõige õigem . Kui hoones on valehäirete esinemine sagedane, siis peab kindlasti tegelema vea leidmise ning kõrvaldamisega, sest süsteemi töökorrasolek on selle tulemuslikkuse kõige olulisemaks näitajaks. Kui hoonesse on paigadatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, on oluline koolitada inimesi vähemalt järgmistes puhktides:
Kindlaks tuleb määrata tulekahju korral hoonest evakueeritute kogunemiskoht ning viis, kuidas selgitatakse välja, kas hoonesse on jäänud inimesi.

Kui hoonel puudub automaatne tulekahjusignalisatsiooni- või  teavitussüsteem,  tuleb  leida teisi alternatiivseid võimalusi, et tagada kõigi ohustatud inimeste teavitamine. Oluline on pidada meeles tulekahju levikuvõimalusi (kuumuse toimel ühelt kehalt teisele, nt mööda torustikku) ja suitsu ning ohtlike põlemisgaaside leviku võimalusi hoones, seetõttu tuleb evakueerida kõik ohustatud hooneosasse kuuluvates ruumides viibijad. Kiire je efektiivne on jaotada inimeste vahel ära korterite, korruste või trepikodade kaupa korterid, kuhu sündmusest teavitatakse ja nii jõuda võimalikult suure elanike hulga teavitamiseni.