Mina tasandid ehk ego-staadiumid

Täiskasvanuna on meil olemas 3 potentsiaalset ego-staadiumit – Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab, et aeg-ajalt me võime käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime sisse võtta vanema positsiooni.

Lapse staadium

Siia kuuluvad meie mitmesugused mälestused ja kogemused lapsepõlvest ja me oleme võimelised neid tänapäeval uuesti kogema. Lapse staadium  jaotatakse omakorda 3-ks:

• Kohanenud laps on selline, kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel tekib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees, et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi.

• Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduste alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele vaid siis kui laps midagi teeb. Vanemad hakkavad last tähele panema tänu tema mässumeelsusele. Nad võivad teda paitada aga võivad teda ka lüüa, karistada. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused.

• Loomulik laps on selline, kellelt pole nõutud vanematelt paituse saamiseks hea laps olemist, vaid vanemad on tema suhtes tundeid ilmutanud ja paitusi jaganud ka niisama. Täiskasvanuna kujuneb temast välja täiesti normaalne, iseseisev inimene, kellel on kõrge enesehinnang, kellele meeldivad teised inimesed, ta on iseseisev ja suudab kujundada normaalseid suhteid.

Vanema tasand

Selle oleme saanud samuti lapsepõlves. See peegeldab meiepoolset vanemate väärtuste omandamist. Vanema tasandil on samuti mitu aspekti:

• Kontrolliv Vanem ― see, kes loeb moraali ja jagab nõuandeid. See on meie seesmine vahikoer, kes meid kritiseerib ja süüdistab. Teda on liiga palju  sotsialiseeritud, kujundatud vastavalt teiste tahtele. Seetõttu võtab see  inimene enamasti kõiki asju liiga tõsiselt, ta ei ole võimeline lõõgastuma ja ei oska lõbutseda. Tal puudub ka huumorimeel.

• Hoolitsev Vanem ― tema funktsiooniks on paituste jagamine. See kiitus või paitus võib olla suunatud mõnikord ka sissepoole, kui ta kiidab iseennast. Nt kui ta ütleb endale, et ta on midagi hästi teinud. Ta hoolitseb pidevalt teiste heaolu eest, olgu need siis täiskasvanud või lapsed ja teeb ise midagi vastu nõudmata. Juhtlauseks olgu see, et ma paitan sind, kuna mul le meeldib näha, et sul on hea olla. Selline hästiarenenud Hoolitsev Vanem on aga terve isiksuse üks olulisi komponente.

Täisealised tasand

See tasand on nagu inimese arvuti. Tema funktsiooniks on planeerida, käituda ratsionaalselt ja ta võtab pidevalt arvesse reaalsust. Tas endas ei ole peidus emotsioone ja seetõttu on sellelt tasandilt lähtuv suhtlemine kainelt arvestatav ja ratsionaalne. Tegemist on omamoodi jäämäega meie sees. Täisealise tasandit ei tohi segi ajada täiskasvanuks olemisega. See tasand hakkab arenema lapsepõlves, aga ka näiteks 5-aastane laps on võimeline ajama kohati sellist juttu, mis lähtub sellelt täisealise tasandilt.

Täiskasvanud inimesel võivad olla sellised ego kombinatsioonid. Kus üks domineeriv tasand on teise poolt nakatatud. Näiteks see inimene, kelle täiskasvanu tasand on nakatanud Lapse tasandi poolt käitub impulsiivselt, isekalt ja kohatult teatavates sotsiaalsetes situatsioonides.

On võimalik ka kahepoolne nakatamine, nt kui Täisealise tasand on nakatatud nii Lapse kui Vanema tasandi poolt, siis see inimene on nagu täistuubitud mitmete tema elus olnud autoriteetide arusaamu, samas teeb ta aga oma otsuseid emotsioonide alusel, lähtuvalt Lapse tasandist. Mõnikord võivad esineda ka blokeeringud. Hullem blokeering on selline, kus Vanemlik tasand on blokeeritud täisealise tasandist ja kus inimese täisealise tasand on oluliselt nakatatud Lapse tasandi poolt. Sel juhul hakkab see inimene teistega manipuleerima ja ainult oma soove taga ajama.

Kolmas võimalus tekib juhul kui eksisteerib kaks psühholoogilist barjääri, üks Vanema ja Täisealise vahel ha teine Lapse ja Täisealise vahel. Sellisel juhul see Täisealise tasand ei toimi üldse. Inimene on kas Vanema ego staadiumis või siis Lapse ego staadiumis. See inimene ei suuda nagu enam ratsionaalselt mõelda ja ta ei ole enamasti orienteeritud reaalsuse poole. Neid inimesi nimetatakse tavaliselt hulludeks, põrunuteks jne…