Vedelik, kui töötav keha, omab võrreldes tahke kehaga rea erinevusi, millest tulenevad mitmed 

iseärasused hüdroajami töös. 

 

Vedeliku kui aine osakesed on omavahel nõrgalt seotud. Sellest tulenevalt: 

-  vedelikul ei ole kindlat kuju ja ta võtab anuma kuju, milles ta asetseb, 

-  voolamisel ei liigu vedeliku osakesed ühtemoodi nagu tahkel kehal, vaid mööda erinevaid 

trajektoore ja erineva kiirusega, 

-  vedelikule ei saa rakendada punktjõudu, kuna vedelik "puruneb" ja jõu ülekannet ei toimu, 

-  jõu ülekandmine hüdroajamis saab toimuda vaid pinna kaudu, 

-  kuna vedeliku osakesed liiguvad erineva kiirusega, siis tekib nende vahel hõõrdumine 

(vedeliku sisehõõre), mis on täiendavaks takistuseks vedeliku liikumisel, 

-  vedelik püüab võtta minimaalse energeetilise asendi s.o voolab väiksema rõhu või 

      madalamal asetseva tasandi suunas. 

 

Hüdroajamile on iseloomulik standardiseeritud komponentide kasutamine. Samuti on 

standardiseeritud mitmed tehnilised nõuded töövedelikele. Juhtival kohal vastavate  normide 

väljatöötamisel on Euroopa hüdro-  ja pneumoseadmete valmistajate ühendus CETOP (Comitee 

Europeen des Transmission Oleohydrauliques et Pneumatiques), mille poolt on välja töötatud 

enamus vastavaist ISO normidest. 

 

Rea hüdraulika valdkonna standardeid on välja töötanud SAE (Society of Automotive Engineers). 

Rahvuslikest standarditest on juhtival kohal Saksamaa DIN (Deutsches Institut für Normung) , mille 

poolt välja töötatud komponentide dimensioneerimisjuhiseid jälgivad paljud tootjad.