Pneumaatika ja hüdraulika alused - ekursus

Kompressorjaam

Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku

töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma

energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk

kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni.

Mobiilseid kompressoreid kasutatakse ehitustööstuses või seadmete juures, mida

on tarvis tihti ümber paigutada.

Kompressori valikul on eriti oluline võtta arvesse ka edaspidist seadmepargi

laiendamisvõimalust uute pneumoseadmete lisamise teel. Suurema tootlikkusega

kompressori valik on alati parem lahendus kui kompressori ülekoormamine, sest

kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas.

Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab

kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite

kasutamisega seotud nõudeid.

Kompressorite tüübid

Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad

kompressoreile erinevaid nõudmisi.

Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4):

* Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel.

Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel

vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid.

* Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse

sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide

kiirendamisega ( turbiin).

Kolbkompressor on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid

kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa.

Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi

kolbkompressoreid. Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja

juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses

silindris. Õhu kokkusurumise tulemusel tekkinud soojus eemaldatakse kasutades

kompressori jahutust. Kasutatakse kas õhk- või vedelikjahutust.

Kolbkompressoreid on otstarbekas kasutada töörõhkudel

alla 400 kPa - üheastmeline,

alla 1500 kPa - kaheastmeline,

alla 1500 kPa - kolme- või enam astmeline.

Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada:

alla 1200 kPa - üheastmeline,

alla 3000 kPa - kaheastmeline,

üle 22000 kPa - kolmeastmeline.

Membraankompressor

Membraankompressor (sele 7) on kolbkompressori erivariant. Kompressoris on

membraaniga eraldatud kompressori liikuvad osad suruõhust. Selline eraldamine

väldib õli sattumist suruõhku. Membraankompressorid on kasutusel toiduainete-

, ravimite- ja keemiatööstuses.

Tiivikkompressor

Silindrikujulises staatori pesas, milles asetsevad sisse- ja väljalaskeava, pöörleb

rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad

vabalt labad, millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul

surutakse labad vastu siseseinu. Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala

muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8).

Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon,

ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool.

Kruvikompressor

Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku

sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku.

Nukkrataskompressor

Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala

vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel.

Aksiaalkompressor

Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena

saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas .

Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade

saamiseks.

Radiaalkompressor

Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu

juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse.

Suruõhu saamine