Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on njuuton.
Suurus, mis iseloomustab keha pinna mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab rõhu p:
Rõhu mõõtühik SI-süsteemis on pascal, kuid praktikas kasutatakse sagedamini mõõtühikuna bar.
Töö W
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Kui jõuga F nihutada keha pikkuse s võrra siis on selleks tehtud tööd W (arvestatakse, et jõud F mõjub keha liikumise suunas):
W = F x s
Töö mõõtühikuks SI-süsteemis on d¸aul.
Energia E
Kui keha on võimeline sooritama tööd, siis on temas nn. “akumuleeritud tööd”. Seda tüüpi “akumuleeritud tööd” nimetatakse energiaks. Töö ja energia mõõtühik on sama. Sõltuvalt “akumuleeritud töö” iseloomust on olemas kahte tüüpi energiat:
- potentsiaalne energia Ep
- kineetiline energia Ek
Potentsiaalne energia Ep
Keha langedes ühelt kõrguselt teisele teeb seejuures tööd. Antud keha energia sõltub keha kaalust (m g) ja kõrguste vahest h:
Ep = (m x g) x h
Kineetiline energia Ek
Kui liikuv keha põrkub seisva kehaga teeb ta seejuures tööd. Keha energia peitub siin keha liikumises (on mehaanilise liikumise mõõt).
Energia sõltub massist m ja liikumis-kiirusest v:
Ek =(m x v2) /2
Võimsus P
Suurus, mille mõõduks on ajaühikus tehtav töö. Võimsus saadakse kui töö jagada töö sooritamiseks kuluva ajaga
P = W / t
SI-süsteemis on töö ühikuks watt
Kiirus v
Iseloomustab keha asukoha muutumist ajas. Keha kiirus v saadakse jagades keha poolt läbitud teekonna s selle läbimiseks kulunud ajaga t:
v = s / t
Kiiruse ühikuks SI-süsteemis on meetrit sekundis.
Kiirendus a
Iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust. Kui keha ei liigu konstantse kiirusega, mõjub kehale kiirendus a. Kiirendus võib olla positiivne või negatiivne. Lineaarne kiirendus saadakse jagades kiiruse muutus v ajaga t.
a = v / t.
Kiirenduse mõõtühikuks SI-süsteemis on meetrit sekundis sekundi kohta.