ALLIKALOEND

Õigusaktid:

• Karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364; 2008, 54, 305);
• Väärteomenetluse seadustik (RT I 2002, 50, 313; 2009, 3, 14);
• Päästeseadus (RT I 1994, 28, 424; 2008, 35, 213);
• siseministri 18.12.2007 määrus nr 81 (RTL, 2007, 100, 1673)"Nõuded tuletõrjehüdrandile";
• siseministri 07.06.2002 määrus nr 80 (RTL 2002, 78, 1202; 2005, 82, 1200) "Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele";
• siseministri 08.09.2000 määrus nr 55 (RTL 2000, 99, 1559; 2004, 100, 1599) "Tuleohutuse üldnõuded";
• siseministri 30.06.1998 määrus nr 19 (RTL 1998, 220/221, 875; 2003, 91, 1362) "Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus";
• siseministri 18.06.1998. a määrus nr 15 (RTL 1998, 214/215, 844; 2000, 125, 2006) "Tuletööde tuleohutusnõuded";
• siseministri 04.05.1998 määrus nr 7 (RTL 1998, 195/196, 771; 2000, 99, 1555) "Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded";
• Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 (RT I 2004, 75, 525; 2007, 53, 357) "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded";

Kohtulahendid:

• RKHK 3-3-1-82-03: Haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse.
• RKHK 3-3-1-90-04: Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline.
• RKHK 3-3-1-23-06: Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise.
• RKHK 3-3-1-59-06: MS § 6, mis kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, ei näe ette, et haldusorganil on õigus üksnes avalik-õiguslike asjaolude väljaselgitamiseks. Seega on haldusorganil tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus haldusmenetluses välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel.
• RKHK 3-3-1-80-06: Samuti tuleb pidada oluliseks haldusmenetluse nõuete rikkumiseks taotleja ära kuulamata jätmist. Ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt RKHK 3-3-1-74-03 ja RKHK 3-3-1-74-03).
• RKHK 3-3-1-85-06: Olukorda, kus taotleja on teadmatuses tema avalduse lahendamise osas ja on saanud vaid haldusorganilt tema taotluse rahuldamata jätmist puudutava kirja, ei saa pidada õiguspäraseks. Sellisel juhul ei ole haldusmenetlust lõpetatud korrektselt haldusakti teatavakstegemisega. Kuigi isik võib pöörduda kohtusse ka peale haldusakti andmise asjaolusid selgitava kirja saamist, on haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele võimalik lõplikku hinnangut anda vaid haldusakti põhjal.
• RKHK 3-3-1-86-06: Haldusakti andmise taotluse rahuldamise võimalusi hinnatakse mitte taotluse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, vaid taotluse sisulise läbivaatamise käigus.
• RKHK 3-3-1-102-06: Hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. Selleks tuleb isik kõigepealt menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus, tal peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi, asjaolusid tuleb uurida, koguda tõendeid, kaaluda erinevaid variante jne.
• RKHK 3-3-1-25-08: Haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Riigi omandisse jäetava maa tagastamisest huvitatud isikud on maa riigi omandisse jätmise menetluses menetlusosalised HMS § 11 lg 1 p 3 alusel (vt ka RKHK 3-3-1-37-07).
• RKHK 3-3-1-62-08: Menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt nt Riigikohtu 07.11.1997 määrust asjas nr 3-3-1-30-97). Kuna teatud tingimustel on menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka iseseisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.
• RKHK 3-3-1-89-08: HMS § 14, millega sätestatakse nõuded haldusmenetluse algatamise taotlusele, ei sisalda tingimust, et isikul tuleb haldusorgani poole pöördudes viidata asjakohastele normidele. haldusmenetluse seaduse kohaselt peab kirjalik taotlus olema selgelt sõnastatud. Ka juhul, kui taotleja on eksinud oma nõude õigusliku aluse märkimisel, ei saa haldusorgan ainult väära õigusliku aluse märkimise tõttu jätta taotlust läbi vaatamata või rahuldamata.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License