Matka ettevalmistamine

Matka ettevalmistamine koosneb järgmistest töödest:

• Sihtrühma kindlaksmääramine, võimalusel matkajate soovide ja ootuste, teadmiste ja kogemuste, õpivõime  kindlakstegemine.
• Matka marsruudi (paani) koostamine vastavalt sihtrühmale.
• Objektide/vaatamisväärsuste tõlgendamiseks vajalike visuaalsete näitvahendite ettevalmistamine ja muretsemine: fotod loomadest ja  taimedest, erinevatest aastaaegadest, taimede viljad, herbaarlehed, jm.
• Mängudeks ja muudeks tegevusteks vajalike vahendite  ettevalmistamine ja muretsemine.
• Matkajate informeerimine; kliendile edastatav informatsioon peab olema korrektne, arusaadav, täielik.
• Matka riskide hindamine ja riskikäsitluskava koostamine, et tagada matkajatele turvalisus.
• Matkaks vajaliku varustuse  muretsemine ja korrasoleku  kontroll.
•  Matkaraja/tegevuskoha ülevaatamine ja vajadusel ettevalmistamine.
  
  
  
  Matka marsruudi koostamist tuleb alustada matkapiirkonna tundmaõppimisest, et osata:
  1) valida ekskursiooni teemat;
  2) vastata piirkonnaga seotud küsimustele;
  3) pöörata tähelepanu ootamatutele asjaoludele, kui neid matka ajal esineb.

Matkamarsruudi koostamisel tuleb arvestada:
-  matkamarsruudi loogilisust;
-  matkamarsruudi reaalsust (täidetavust) ja ootusi  matkale;
-  matkamarsruudi emotsionaalset huvitavust;
-  matka teemaga.
Matkamarsruut tuleb koostada objektide täpsusega.
Matkamarsruudi ja liikumisgraafiku koostamisel tuleb arvestada matkagrupi võimeid, teekonna raskust ja ööbimisvõimalusi.

Võimalusel lähtutakse matkamarsruudi koostamisel  grupi kõige nõrgemast liikmest.

Hea loodusvaatlusmatka  läbiviimiseks tuleks piirkonnas viibida võimalikult palju ja erinevatel aegadel: kevadel, sügisel, suvel ja talvel; hommikul, õhtul, päeval ja ka öösel, et:

•   külastajatele rääkida milline näeb see ala välja teistel aegadel;maalida vaimsedi pilte;
•   rääkida kohalikelt kogutud huvitavaid lookesi;

•  koguda nätlikustamiseks materjale ja teha fotosid;

 Giidil on võimalik maatkapiirkonnas avastada alati midagi uut..