Turismi arengut Eestis soodustas soodne geograafiline asend (eeskätt lähedus Peterburile). Kuni 19. sajandi 70-ndate aastateni sooritati pikemaid reise hobuste ja laevadega. Turismi areng Eestis 19. sajandil on eelkõige seotud kuurortide arenguga. Hakati kasutama ravimuda, mille kasulikud omadused avastas Haapsalu arst Hunnius.
Pildil: Haapsalu arst Karl Abraham von Hunnius (ravimuda avastaja)
http://3.bp.blogspot.com/_cBZaLDnQz-U/SUpliFRCbSI/AAAAAAAABWc/5vRsIPeSquc/s320/Carl+Abraham+Hunnius.jpg
Tähtsamateks kuurortideks olid Haapsalu, Pärnu (1838), Kuressaare, Narva-Jõesuu, Sillamäe.
Pildil: Kuurort Kuressaares
http://www.westestonia.ee/typo3temp/pics/a1ab833179.jpg
Pildil: Pärnu kuurort
http://pshg.edu.ee/~martin_r/160/Mudara~1.jpg
Turismi arengut elavdas 1870-ndatel aastatel ehitatud raudtee. Eeskätt Haapsalu ja Narva-Jõesuu piirkond kujunesid Venemaa tsaari õukonna ja intelligentsi eelistatud puhkepaikadeks.
Looduskaunitesse kohtadesse tekkisid puhkeasulad (Elva, Võsu, Lohusalu, Pirita, Nõmme jne.). Tekkis turismitarbimine, mille rahuldamine muutis asulate/linnade traditsioonilisi funktsioone ja pani aluse uuele valdkonnale – turismindusele.
1920.a. loodi kodanikualgatuse korras Eesti Turismi Ühing (ETÜ). Ühingu asutajaliikmeteks olid maakonnavalitsuste, pankade, ärielu jne. esindajad. 1934.a. asutati ETÜ initsiatiivil ajakiri „Turismi Teataja“. ETÜ tegevuse eesmärgiks oli: äratada nii kodu- kui välismaalaste huvi Eestis rändamiseks, Eesti suvituskohtades ja terviseparandamiskohtades viibimiseks ja Eesti looduse ja rahva tundmaõppimiseks, kusjuures ühing püüab igal võimalusel hõlbustada ja propageerida üldist ja eriti Eestis rändamist.
1930. a. loodi teedeministeeriumi algatusel sihtasutus Turismi Keskkorraldus Eestis eesmärgiga ehitada ja korraldada turistide kodusid (puhkekodusid) Nelijärvel, Haanjas, Vilsandil jne.
1938.a. jõustus turismi korraldamise seadus ja asutati Loodushoiu- ja Turismi Instituut. Tegeleti turismi järelvalvega.
1939. a. moodustati Turismi Arendamise Fond, kuhu laekus 1% rongi- ja bussipiletite hinnast. Summasid võis kasutada trükiste ja reklaami väljaandmiseks.
Sõja-aastad 1941-1945 olid turismis segased. Sellest hoolimata oli maailmasõdade vaheline aeg turismiga seotud.
Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil jagunes turismikorraldus oma olemuselt kaheks:
- tegutses ühiskondlikel alustel tekkinud ETÜ
- turismi reguleeris, suunas ja korraldas Turismi Keskkorraldus.