Kristuse eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm, tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmnes selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Tänane õppereis on saanud oma alguse just kodanlaste haridusreisidest. Kaasaegse turismi juuri võib leida ka möödunud sajandite avastus- ja uurimisreisides. 15. kuni 17. sajandi avastusreisid viisid uutele kontinentidele, mil eelkõige hispaanlased ja portugallased (näit. Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci, Vasco da Gama, Ferdinand Magellan ja Herman Cortez) põhiliselt võimu - ja kaubanduspoliitilistel eesmärkidel uusi teid maailmas otsisid. Nende avastusreiside motiivideks olid rikkus, kasuahnus, seiklushimu ja religioosne agarus. See äratas hiljem siiski üldist huvi kaugete maade ja avastuste vastu. 18. ja 19. sajandil toimunud uurimisreisid ja ümber maailma purjetamised (näit. James Cook, Alexander von Humboldt, Johann Adam Krusenstern) tõestavad seda huvi. Nende reisijate peamisteks motiivideks olid reisilust, teadmishimu, teotahe, teaduslik agarus, julgus, vastupidavus, külmaverelisus. Ka sellest tundmatust, puutumatust ja seikluslikust on saanud mõjutusi kaasaegne turism. Kaasaegse kaugturismi teatud vormide alged on seotud 18. ja 19. sajandi uurimis – ja avastusreisidega. Nimetatud reisivormide areng avaldas mõju ka turismiettevõtetele.