Language file for Plugin Loader not found!
File: ../plugins/pluginloader/languages/en.php
Current Path: /liisi/tuajalugu/index.php
• Ristiusu levik
• Usu mõju elukorraldusele
• Väikeriikide tekkimine
• Sõjad
• Elukorralduse puudulikkus
• Teaduse põlu alla sattumine
Seoses kristluse levikuga mängisid kirikud ja kloostrid reisijate vastuvõtmisel üha tähtsamat rolli, inimeste mobiilsuse kasvuga nappis eramajutusettevõtteid. Mobiilsust mõjutasid palverännakud, mistõttu tekkis vajadus majutus- ja toitlustusettevõtete järgi. Nende reiside osavõtjad pärinesid kõikidest sotsiaalsetest kihtidest, palverännakutel käidi kaugel (Rooma, Santiago de Compostela, Jerusalemm) ja lähedal. Ka tänapäeval on palverännakud paljudes maailma paikades olulise tähtsusega turismi ja majanduse jaoks. Kirikute ja kloostrite poolt üles näidatud külalislahkus põhjustas neile üha enam majanduslikke raskusi, seega tekkis vajadus äriliste ettevõtete järgi. Keskajal toimunud ühiskondlikud muutused soodustavad reisimist igati. 12. sajandil arenesid skolastika ja õigusteadus. See jättis jäljed reisimise arengule, sest algas sõitvate õpilaste aeg. Eriti puudutab see Itaaliat ja Prantsusmaad. Reisijaid iseloomustavad rändavad õpilased ja kaupmehed, sinna juurde moosekandid. Õpilased sõitsid välismaale kuulsate õpetajate juurde, et omandada uusimaid teoloogilisi teadmisi. Tavaks olid reisid sellistesse hariduskeskustesse nagu näiteks Pariis ja Oxford. Keskaegse kõrgkooli juurde kuulusid nii õpingud kodumaal kui viibimine välismaal. Sageli ei leidnud õpingutelt naasvad tudengid tööd ning neist kujunesid välja vagandid, kel oli himu reisida. Lähtuda võib ka sellest, et käsitöö ja transpordi areng, samuti paljude linnade õitseaeg, mõjutavad positiivselt keskaja turismi, eeskätt toitlustus- ja majutusettevõtteid. Seoses hobusõidukite arenguga tekkisid nn. postijaamad. Nad asusid iga teatud arvu kilomeetrite järel, nende juurde kuulusid ka tallid. Postijaamad olid majanduslikult nii heal järjel, et nende sisustus oli tolle aja seisukohast võttes luksuslik. Seoses käsitöö arenguga reisisid üha enam sellid. Sellised reisid muutusid kohustuslikuks, nõuti teiste riikide käsiöö tehnika ja solidaarsustunde õppimist. Lemmikreisisihtideks olid sellised maad nagu Rootsi, Taani, Holland, Šveits, Ungari ja Poola, hiljem lisandusid Inglismaa ja Venemaa. Enamasti viibiti väljakujunenud käsitöötraditsioonidega suurlinnades nagu Pariis, Amsterdam, Stockholm.