1. jätkuv turismiobjektide kujundamine.
2. transpordivahendite moderniseerimine.
3. turismi jäämine valdavalt siseturismiks, kuna - omavahel vaenutsevate riikide piirid hoiti suletuna - tihti oldi seisukohal, et sagedased oma maa kodanike välisreisid viivad liiga palju raha maalt välja.
4. rahvusliku ja rahvusvahelise turismipoliitika arengu algus. Rahvuslikku turismipoliitikat kujundasid nii riiklikud institutsioonid kui ka ühiskondlikel alustel tegutsevad organisatsioonid. Üks tähtsamaid organisatsioone oli 1898.a. asutatud Autoklubide Liidust väljakujunenud Rahvusvaheline Turismiliit (Aliance de Tourisme). Organisatsioon tegeles põhiliselt autoturismil tekkivate piiriformaalsuste lihtsustamise probleemidega.
5. paljudes riikides kehtestati seadusega kodanike õigus tasuta puhkusele.