Esimene edasiliikumise viis oli jalgsimatk- vajadus jahisaaki küttida, taimi ja juurikaid korjata. Esimesed teed asusid merede ja jõgede kallastel. Lähis- Idas sündisid juba püsivalt asustatud külad.
Mida rohkem püsivaid külasid tekkis, seda tihedamaks kujunesid sidemed nende vahel - vahetati taimi ja loomi, hinnalist toormaterjali (obsidaan - fulkaaniline klaas) ja ehteid (merikarbid), samuti ideid. Merekarbid olid algselt ka raha väärtuses.
On teada, et Põhja- Euroopa tundraaladel võeti kasutusele kelk. Kagu- Euroopas ja Vahemere ääres rajati põllumajandusasundusi. Lähis- Idas sulatati vaske.
Hakati Lõuna- Mesopotaamias templeid rajama. Hiinas, Euroopas ja Lääne- Aasias hakati sigu pidama. Mesopotaamias kasutati pitsatit, millega märgistati oma vara. Võeti kasutusele paadid.
Mesopotaamias kasutati loomade veojõudu, ilmusid adrad ja sündis piimandus. Hobune kodustati Euroopa steppides. Alustati Hiinas nefriidide kaubitsemisega. Mesopotaamias ja Egiptuses olid juba purjelaevad. Lääne- Aasias- linnad. Peruus- püramiid- templid.
Joonisel: Purjelaev
http://www.gutenberg.org/files/17322/17322-h/images/080.jpg
Mesopotaamias - ratas, olulisim leiutis reisimise ajaloos. Pakistanis- niisutussüsteemid. Alustati Põhja- Hiinas ja Euroopas künnipõllundusega. Hiinas lakitud esemete valmistamine. Iraani mägismaal kaubateede ääres linnad.
Joonis: ratas
http://laat.perekool.ee/public/images/2012_08/07/113171_1.jpg
Vana- Egiptuses jõed kubisesid aerupaatidest ja pargastest.
Pildil: aerupaat
http://farm2.static.flickr.com/1237/1312101423_7d57290d9e.jpg