Muusika animatööri töös

Muusika mõju inimesele ei ole universaalne, nii palju, kui on erinevaid inimesi, võib olla ka erinevaid reaktsioone muusikale. Muusika toimet on teaduslikult uuritud juba 19. sajandi lõpust alates. Uurimistulemused on aga sageli teineteisele risti vastu käivad. Seda eelkõige seetõttu, et iga inimene on unikaalne ja eriline. Milline on aga muusika mõju inimesele, siinkohal mõned näited:

• kiire tempo stimuleerib ja ergutab, aeglane rahustab;
• kindla meetrumita muusika on eriti rahustav;
• kõrged helid ergutavad või ärritavad, madalad lõdvestavad ja rahustavad;
• klaveri tämber ergutab, flöödihelid rahustavad;
• inimesel on kalduvus hingata muusika rütmis;
• konkreetse inimese jaoks meeldiv, positiivseid seoseid ja emotsioone loov muusika võib leevendada valu;
• minoorsele muusikale reageerib “keskmine” lääne inimene emotsionaalsemalt kui mažoorsele;
• muusika toimib aja “tihendajana” – muusikat kuulates liigub aeg justkui tavalisest kiiremini jne.

Muusika toime teatavate inimgruppide puhul on aga järgmine:

• erinevas vanuses ja erineval intellektuaalsel tasandil inimesed reageerivad muusikale erinevalt;
• reaktsioonid muusikale sõltuvad kultuurikontekstist, kust inimene pärineb;
• muusikud kogevad muusikat kuulates tugevamaid emotsioone kui mittemuusikud;
• introvertsed inimesed on muusikaga mõjutatavamad kui ekstravertsed (väidetavalt on enamus muusikuid introvertsed).

Kuid muusika mõju ei saa siiski nii üheselt käsitleda. Kui inimene oleks lihtsalt üks emotsioonideta ja vaimsete protsessideta tuim objekt, oleks kahtlemata lihtsam ennustada, kuidas muusika teda mõjutada võib. Paraku mängivad muusika vastuvõtul ja muusika poolt kujundatavatel reaktsioonidel väga suurt rolli iga inimese varasemad elukogemused, tema suhe muusikaga, hetke emotsionaalne seisund ja palju muud (www.gim.ee).