Rahvamuusika, teraapilise mõjuga muusika, taustamuusika, kaasaegne muusika

Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants.

Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära.  Rahvamuusika on tänapäeval populaar- ja kunstmuusika kõrval üks muusikaliikidest. Käesolevas kontekstis vaadeldakse rahvamuusikat kui muusikatraditsiooni saadust, mis on arenenud suulise edasiandmise käigus. Tegurid, mis kujundavad traditsiooni on:

• järjepidevus, mis ühendab olevikku minevikuga;
• varieerumine, mis tuleneb üksikisiku või grupi loomingulisest impulsist;
• sotsiaalne valik, mis määrab, millis(t)es vormi(de)s muusika edasi elab.

Mõistet võib kasutada muusika kohta, mis on arenenud algajast saadik ühes ühiskonnas ja on mõjutamata üksikheliloojate poolt loodud pop- ja kunstmuusikast, ning on liitunud selle ühiskonna üleskirjutamata elavasse traditsiooni. Siia ei kuulu komponeeritud popmuusika, mille ühiskond on valmis kujul üle võtnud ja mis jääbki muutumatuks, sest ainult muusika ümberkujundamine ja ümberloomine on see, mis annab talle rahvamuusika iseloomu.

Eesti vanema rahvamuusika helikeel võib tänase inimese kõrvale tunduda harjumatuna, eriti kui see kõlab kontserdisaalis – sest see muusika polegi niisuguse olukorra jaoks loodud. Rahvalaul polnudki kuulamiseks, vaid kaasalaulmiseks. See pakkus võimalusi erisuguste meeleolude ja sündmuste puhul täiel rinnal hõisata, kogu südamest halada, sõnajõuga manada või laulu saatel rütmiliselt ringis sammudes ühtekuuluvust tunnetada. Vanema rahvamuusika paremaks mõistmiseks tuleks tutvuda ka selle pärimuse kandjate eluviisiga: talupoegliku elu tavade, mõtteviisi ja uskumustega.

Ka tänapäeva eestlaste  rahvamuusika on küllalt kirju – seal leidub nii regilaule, saksapäraseid viise kui lääne poplugusid. Kui tahetakse leida kas oma hingele või teistele näitamiseks midagi eripärast, pöördutakse sageli mineviku pärimuste poole.

Instrumentaalne rahvamuusika. Pillimuusika võib oma olemuselt  üldjoontes liigitada kaheks: vanem ja uuem instrumentaalne rahvamuusika.

Vanemale pillimuusikale on omane modaalne ehk laadiline mõtlemine, kitsas meloodia ulatus, ühehäälsus, lühikesed vormid, varieeruvus. Vanema rahvamuusika alla võib liigitada vanemad torupilli-, parmupilli-, sarvepillilood, väikekandel, mõningad torupillipärased viiulilood.

Uuemale pillimuusikale on omane funktsionaal-harmooniline mõtlemine üsna lai meloodia ulatus, lisaks ühehäälsusele ka mitmehäälsus. Uute, nn. moodsamate pillide (viiul, uuem kannel, lõõtspill) kasutuselevõtmisega laienes tunduvalt ka repertuaar, kuna need pillid võimaldasid mängida muusikaliselt nõudlikumaid pillilugusid (labajalavalsid, polkad, reinlendrid said moetantsudeks 19. sajandi algusest alates). Veel kuni 20. sajandi algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks (www.rahvamuusika.ee).

Teraapilise mõjuga muusika. Muusikat on kasutatud ravivahendina ammustest aegadest alates. Muusikaga saab stimuleerida virgust ja hõlbustada lõõgastumist, suunata meeleolu ja avastada muusikaliste kujundite vahendusel oma sisemaailma. Muusikale vastuvõtliku inimese jaoks võib muusikal olla oluline roll elu muutuvate nõudmistega kohanemisel. Muusika võib olla vahendiks, kuhu suunata rõõm ja õnnetunne või lohutajaks üksinduses ja traagilistel hetkedel. Muusikapalad loovad sageli silla elu erinevate perioodide ja tähtsate sündmuste vahel. Helid võivad olla ka suhtlemisvahendiks, võimaldades mitteverbaalset vestlust, kui sõnaline eneseväljendus on tõkestatud. Muusika olulisust ja otstarvet igapäevaelus tajume siiski enamasti intuitiivselt, ilma seda pidevalt lahti mõtestamata, rääkimata seostamisest tervisega. Ka muusikalised vajadused on indiviiditi erinevad ja ajas muutuvad.

Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt inimese füüsilise ja/või psüühilise tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks.

Muusikateraapia on suunatud eeskätt tunnetuse ja suhtlemise arendamisele, emotsioonide ja käitumise juhtimisele, toimetulekuoskuste õpetamisele. Muusikaterapeut lähtub oma töös järgmistest ülesannetest :

• Stiimulite teadvustamine. Muusikat kasutatakse kehatunnetuse ja meelte arendamiseks. Esmaseks sammuks on helivibratsiooni tunnetamine ja heli tekitamise põhimõtete tundma õppimine. Arusaam muusika tekkimisest ja mõjust saab selgeks muusikainstrumendi abil, näiteks keha vastu surutud kitarril või trummil helisid tekitades.
• Füüsiline ja psühholoogiline stimulatsioon. Muutustega muusika tempos, dünaamikas, meloodias saab tekitada huvi muusika vastu. Helid ja nende tekitamine on stimulatsiooni ja motivatsiooni allikaks. Pillimäng arendab kontakti ümbritseva keskkonnaga.
• Suhtlemisvõime arendamine. Muusikateraapia üheks esmaseks ülesandeks on kontakti saavutamine ja suhtlemise soodustamine kasutades selleks muusikalisi vahendeid.
• Emotsionaalse eneseväljenduse võimaldamine. Muusikainstrumentidel saab väljendada erinevaid emotsioone. Paljudel juhtudel on arenguhäired kombineerunud psühhiaatriliste häiretega nagu ärevus ja depressioon. Muusikateraapia pakub võimaluse oma negatiivseid tundeid ja konflikte välja elada ning muusikast isetegemise rõõmu kogeda.
• Kognitiivsete võimete arendamine. Muusikaga saab arendada tähelepanu ja keskendumist, meeldejätmist ja helide äratundmist, enese organiseerimist.
• Käitumise juhtimine. Muusikateraapiarühmas (ka individuaalteraapias ) saab arendada endast märku andmist ja kaaslaste märkamist. Muusikalise tegevusega saab vähendada ennastkahjustavat või sundkäitumist ja hirmu võõrastega suhtlemise ees.
• Individuaalsete ressursside teadvustamine. Muusikalises tegevuses on võimalik oma potentsiaali rakendada. Areng muusikalises tegevuses kajastub edasiminekuna ka igapäevastes tegevustes (www.gim.ee).

Muusikat ja laule saab kasutada oskuste treenimiseks. Pillimäng arendab motoorikat, rütmi või viisi jäljendamine treenib tähelepanu ja kuulmist. Mitmekesi koos musitseerimine arendab koostöö oskust. Vajalikud tegevusjuhised jäävad lapsele paremini meelde, kui need on lapse enda poolt laulusõnadeks kujundatud. Lapse laulu ja pillimängu salvestamine ja sellele järgnev helisalvestuse kuulamine võivad olla lapsele lõbusaks meelelahutuseks, aga ka iseendasse pilgu heitmiseks ja aluseks uutele muusikalistele katsetustele.

Muusikateraapia seob muusika ja sellest saadud elamuse tervikuks, võimaldades seda teadlikult ja eesmärgistatult rakendada oma terviseressursside täiendamiseks. Muusikateraapia kuulamistehnikaid ja -meetodeid kasutades ei eelistata üht muusikastiili teisele. Rakendust leiab igasugune muusika. Ehk teisisõnu – iga muusikaline žanr võib toimida teraapiliselt. Erinevad inimesed vajavad oma probleemide lahtiharutamiseks erinevat muusikat. Nii ongi mõne kliendi puhul tarvis kasutada Viini klassikute teoseid, samal ajal kui mõnel teisel juhul annab efekti hoopis heavy-metal.

Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. Tegevused on jõukohased kõikidele (ww.gim.ee).

Taustmuusika.  Muusika ümbritseb meid iga päev ja peaaegu kõikjal – tihti me isegi ei märka seda. Läbimõeldud taustmuusika valik aitab muuta keskkonda meeldivamaks ja harmoonilisemaks. Ühtse klienditeeninduskeskkonna loomiseks tasub taustmuusikat kasutada lisaks siseraadiole ka näiteks veebilehel või telefoni ooterežiimil.

Õigesti valitud taustmuusika väärtused on:

• kommunikeerib ettevõtte korporatiivväärtusi;
• tekitab keskkonnas viibivates inimestes häid emotsioone;
• sisustab teenindusjärjekorra ooteaega;
• maskeerib teeninduskeskkonna müratausta;
• kujundab teenindusruumides ühtset klienditeeninduskeskkonda.

Muusika elemendid, nagu tempo, harmoonia, helikõrgus mõjutavad inimesi nii füüsiliselt, vaimselt kui sotsiaalselt. Muusika paneb inimese soovitud tempos liikuma, tekitab emotsioo-ne, assotsiatsioone ning soodustab suhtlemist.

Tavapärasemad taustmuusika stiili- ja teemavalikud:

·         kaubanduskeskused – Lounge, Jazz/Easy Listening, Soul/Funk, Pop;

·         jõulud – Easy Listening, klassika, pop;

·         jaanipäev (www.artist.ee).

Kaasaegne muusika.  Üsnagi tavaline on, et igal ajajärgul leidub virisejaid, kes heietavad, et kaasaegne muusika ei kõla enam meeldivalt või nii nagu vanasti.  See ongi peamine tegur, mis muudab kaasaegsele noorsoole meeltmööda muusika vanemate inimeste jaoks täiesti vastuvõetamatuks. Tegelikult on vanavanematel lõpuks ometi ka õigus, sest hiljuti tõestas üks põhjalik uuring, et sellisel jutul on käesoleval ajastul tõepoolest rohkem tõepõhja all kui iial varem!

Viimase viie aastakümne jooksul on mainstream muusika muutunud järk-järgult melanhoolsemaks ja selle sõnum emotsionaalselt vastuolulisemaks. Kõrvutades üle 100 ülemaailmselt levinud muusikapala tempot ja helistikke, jõudsid analüütikud järeldusele, et mida aeg edasi, seda harvemini leidub muusikapalasid, millele tahaks hoogsalt kaasa plaksutada, sagenenud on melanhoolsus ning vastuolu mažoorse helistiku ja nukra või sünge sõnumi vahel. Millest see küll tuleneb? Põhjuseks on üha süvenev enesekesksus ning tarbimiskultus, mille raskuskese on valikuvabadusel, kultuurilisel ja sotsiaalsel vastandlikkusel, soorollide nihkumisel ja popkultuuri tarbijate vajadusel eristuda.