Võib öelda,
et inimene kuulab ja avastab ennast muusika kaudu. Muusika haakub teataval
viisil inimese sisemaailmas toimuvaga. Muusika “toodab” tundeid, emotsioone ja
kujutluspilte, mis kirjeldavad inimeses toimuvaid protsesse. See võib olla
miski, mis meis tegelikult olemas on, kuid mille oleme justkui “unustanud”.
Sageli sulgeme eriti just ebameeldivad tunded ja kogemused enesesse ega luba
neid esile tulla või eitame nende olemasolu endas sootuks. Samas võib aga nende
tunnete või kogemuste taas esilekutsumine olla võtmeks probleemi lahendamisel
või häire kõrvaldamisel. Näiteks võib mõni varasem elusündmus põhjustada
inimeses alateadlikku hirmu, kuid ta püüab seda tunnet vältida. Samas
objektiivselt on see tunne inimeses olemas ning kuniks ta seda eitab, saab see
temaga omatahtsi toimida. Muusika, jõudes kergesti alateadvuseni, tuleb siin
appi, aidates ununenud materjali taas ära tunda, sellega kontakti võtta, seda
läbi töötada. Tihti piisab vaid meis peituva teadvustamisest ja
aktsepteerimisest, et negatiivsus kaoks.
Muusikalised tegevused arendavad loovust, suurendavad spontaansust ning õhutavad väljendama ideid. Selleks võivad olla liikumine, laulmine, muusika kuulamine, pillimäng – kõik see kujundab, arendab ja soodustab mitmeid üldpädevusi:
Juhendaja/
animatöör peab pärast tegevust alati
mõtlema kahele asjale – kas külalistel/ lastel oli tore selles tegevuses olla
ja mida nad õppisid? Kui need kaks poolt on tasakaalus, on tegevus õnnestunud.
Heas tegevuses on tore mäng ja õppimine nii tihedalt käsikäes, et asjatundmatul
inimesel võib tõepoolest tekkida küsimus, kas sellises rõõmsas tegevuses midagi
ka omandatakse?
Muusikalised ja loovtegevused:
Spetsiaalselt valitud muusika võimaldab
„mängida“ kujutlustega, aitab kujutlustel ja fantaasiatel voolata, ammutada
inspireerivaid ideid, vähendab kriitilist meelt.