Muusika kui abivahend meeleolu loomisel, muusikalised tegevused

Võib öelda, et inimene kuulab ja avastab ennast muusika kaudu. Muusika haakub teataval viisil inimese sisemaailmas toimuvaga. Muusika “toodab” tundeid, emotsioone ja kujutluspilte, mis kirjeldavad inimeses toimuvaid protsesse. See võib olla miski, mis meis tegelikult olemas on, kuid mille oleme justkui “unustanud”. Sageli sulgeme eriti just ebameeldivad tunded ja kogemused enesesse ega luba neid esile tulla või eitame nende olemasolu endas sootuks. Samas võib aga nende tunnete või kogemuste taas esilekutsumine olla võtmeks probleemi lahendamisel või häire kõrvaldamisel. Näiteks võib mõni varasem elusündmus põhjustada inimeses alateadlikku hirmu, kuid ta püüab seda tunnet vältida. Samas objektiivselt on see tunne inimeses olemas ning kuniks ta seda eitab, saab see temaga omatahtsi toimida. Muusika, jõudes kergesti alateadvuseni, tuleb siin appi, aidates ununenud materjali taas ära tunda, sellega kontakti võtta, seda läbi töötada. Tihti piisab vaid meis peituva teadvustamisest ja aktsepteerimisest, et negatiivsus kaoks.

Muusikalised tegevused arendavad loovust, suurendavad spontaansust ning õhutavad väljendama ideid. Selleks võivad olla liikumine, laulmine, muusika kuulamine, pillimäng – kõik see kujundab, arendab ja soodustab mitmeid üldpädevusi:

Juhendaja/ animatöör  peab pärast tegevust alati mõtlema kahele asjale – kas külalistel/ lastel oli tore selles tegevuses olla ja mida nad õppisid? Kui need kaks poolt on tasakaalus, on tegevus õnnestunud. Heas tegevuses on tore mäng ja õppimine nii tihedalt käsikäes, et asjatundmatul inimesel võib tõepoolest tekkida küsimus, kas sellises rõõmsas tegevuses midagi ka omandatakse?

Muusikalised ja loovtegevused:

Spetsiaalselt valitud muusika võimaldab „mängida“ kujutlustega, aitab kujutlustel ja fantaasiatel voolata, ammutada inspireerivaid ideid, vähendab kriitilist meelt.