Seltskonnalaulud ja pillimäng kuuluvad rahvakultuuri hulka. Rahvalikud laulud on head laulud kaasalaulmiseks, kuulamiseks ja tantsimiseks. Ei pea olema erilise muusikalise hariduse ja koolitatud häälega, et neid laulda. Viis on lihtne, kergesti lauldav, kuid on üks nõue, mida ei saa jätta tähelepanuta. Lihtne rahvalik laul peab esile kutsuma 11 äratundmisrõõmu, ta peab olema nagu vana sõber, kellega taaskohtumine paneb helisema mälestuste keeled ja kutsub esile siira, vahetu rõõmu. Tähtis on, et laulud on vastu pidanud ajaproovile ning ikka ja jälle osutunud väljavalituks seltskondlike ürituste laulurepertuaaris.
Kui lähtuda analüüsist, siis rahvalikud laulud ongi lihtsad ja tuginevad harmoonias kas kahele, või maksimum 3 duurile (rõõmsakõlalise laulu puhul), või siis mollile (kurvakõlalise laulu puhul). Laulu viis on umbes ühe oktavi ulatuses ning enamuses viisist on kolmkõla nootidel baseeruv.
Kuula tuntumaid seltskonnalaule: siit