Lihasuppe keedeti muistsetes eesti peredes traditsiooniliselt neljapäeva ja pühapäeva õhtuks. Liha-klimbisupp (vt joonis 2) kuulub toitvate talviste suppide hulka. Seda on söödud mitmel pool Eestis.
Joonis 2. Liha-klimbisupp
Kihnu saarel on klimbisuppi keedetud vee peal, klimbitaignasse segatud praetud soolalihakuubikuid, mis supile rammu ja maitset annavad. Suppi kutsuti pullisupiks.
Mujal on liha-klimbisuppi keedetud kondiga lihast, millele lisatud kartul ja teised köögiviljad ning keetmise lõpus jahuklimbid.
Kuna veel 19. sajandi teise pooleni oli päeva tähtsaim toidukord õhtusöök, siis valmistati toitvamad ja töömahukamad toidud just õhtusöögiks, nii ka liha-klimbisuppi. Hiljem on päeva peamine toidukord nihkunud lõunaajale. Veel tänapäevalgi on liha-klimbisupp loetud toekate lõunasuppide hulka, mis menüüs pearoana.
Liha-klimbisupp ei ole Eesti peredes unustusse hõlma vajunud. Vastupidi, tegemist on tänapäeval väga levinud argipäevase kõhutäitega.