Piimalambatõud

Piimalambatõugusid ei ole maailmas väga palju. Tänapäeval teatakse umbes kahte tosinat lambatõugu, kellest enamikku kasvatatakse Vahemereäärsetes või sellega piirnevates riikides. Kõikidelt piimalammastelt saadakse suure valgu ja rasva sisaldusega piima, kuid erinevate tõugude piimajõudluses eksisteerivad suured erinevused.

Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse nende hulgas Ida Friisimaal aretatud saksa ida-friisi piimalammast (Deutsches Friesisches Milchschaf) või Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast (Dutch East Friesian Milk Sheep). Hollandi ja Belgia piirialade lähedal aretatud flaami piimalambad (Flemish Sheep) kuuluvad samuti friisi piimalammaste rühma. Geneetiliselt on nendele tõugudele lähedane ka Hollandist pärit tekseli lihalambatõug, kes umbes 100 aastat tagasi meenutas välimikult friisi piimalambaid, keda aga hiljem on aretatud lihalambaks. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/sheep/).

Kõige olulisemaks friisi tõugude seast peetakse saksa ida-friisi piimalammast (Deutsches Friesisches Milchschaf). Ida-friisi piimalambaid peetakse üle kogu maailma väikeste karjadena. Praktika on näidanud, et see tõug ei kesta ekstensiivsetes pidamistingimustes ja suurtes karjades. Ida-friisi piimalammastel on suur viljakus (keskmiselt 2,25 talle) ja piimajõudlus. Kaheksakuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V., Valdi A. 1992).

Talled soovitatakse võõrutada spetsialiseeritud piimafarmis 35-40 päevaselt, mil nad tarbivad selle aja jooksul 50-60 l piima (Mills, 1989). Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega.

Ida-friisi piimalambaid on kasutatud enamike kohalike piimalambatõugude parandamisel, et suurendada kohalike tõugude piimajõudlust. Näiteks Itaalias on saadud nendega ristandeid sardiinia lammastega (Pecora Sarda), Prantsusmaal lakooni (Lacaune) lammastega, Iisraelis on avassi lammastega (Awassi) saadud uus tõug - assaf. Suurbritannias aretati sinisepealine leisteri, nudi dorseti ja lleyni tõu ristamisel ida-friisi piimalambaga uus tõug, mida tänapäeval tuntakse briti friisi lammastena (British Milk Sheep). Enamike maade praktika on näidanud, et Ida-friisi lammaste kasutamine kohalike tõugude parandamisel on tõstnud viimaste piimajõudlust.

Oluline piimalambatõug paljudes Aasia riikides ja mujal on jämeda villaga avassi lammas (Awassi), kes on hästi kohanenud tagasihoidlike, kuivade tingimustega. Palju peetakse avassi piimalambaid (Awassi) Iisraelis, kus on hästi kohanenud tagasihoidlike söötmis- ja pidamistingimustega andes piima sellistes tingimustes, kus ei ole võimeline elama ükski piimalehm. Türgis peetakse piimalambaid paljudes, väikestes kodumajapidamistes koos kitsedega. Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega, kus saagikus looduslikel rohumaadel on väga väike.

Hollandis on lisaks ida-friisi piimalammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal.

Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud Ikoon lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40… 50 kpa, pulsisagedus on 90…120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989).

Eestis piimalammaste kasvatamine on äärmiselt väikesemahuline. Autori teada toodi 2001. a Eestisse Belgiast 5-6 flaami piimalammast (Flemish Sheep). Käesoleval ajal kasvatatakse piimalambaid ühes talus Saaremaal.

13 Pilti kaustas