1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures
Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.
Lammaste toitumise hindamine
(MLC Sheep Improvement... muudetud P. Piirsalu poolt, 1996)
Toitumuse klassid
Ute toitumus 2 palli (P.Piirsalu) | Ute toitumus 4 palli (P.Piirsalu) |
Uttede toitumust tuleks hinnata kolm korda aastas.
Soovitav on, et uttede toitumus enne paaritusperioodi algust oleks 3,5 palli, tiinuse keskel 3 ning tiinuse lõpul 3,5 punkti.
Sugujäärad peaksid enne paarituse algust saama toitumuse hindeks 4 punkti.
Noortallede toitumus enne lihaks realiseerimist peaks olema 3 punkti.
Uttede toitumuse hindamine (P.Piirsalu) |
2) Tapaeelse kehamassi järgi, sest teades kehamassi võib prognoosida tapetud lamba kvaliteeti
Näiteks:
Nimetus | Keha-mass | Tapa-saagis, % | Lihakeha mass, kg | Rasva- ja valgu-sisaldus, % | Lihakvaliteet |
Täiskasvanud utt | 70 | 50 | 35 | Rasva 30%, valku 17% |
Rasvane, madalakvaliteediline liha |
Tall (6–7 kuu vanune) | 45 | 45–47 | 20–21 | Rasva 17%, valku 17% |
Kvaliteetne dieetliha |
Tall (3–3,5 kuu vanune) | 25 | 45 | 11 | Rasva 8%, valku 17% |
Väga kvaliteetne liha |
3) Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti.