Punarebase kõrval on karusloomakasvatuses olulised mitmed looduses elutsevad rebase teisendid.Ulukrebane (Vulpes vulpes) elutseb Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Aasias, isegi Austraalias, kuhu viidi Inglismaalt ja kus laialt levinud kogu kontinendi ulatuses (Beatiful fur…,1988). Looduse tuntakse rebaseid 6 liiki. Hästi kohanenud metsades, avatud maastikel ja tasandikel, mäestikel. Tal on ülihea kuulmine ja lõhna tundmine. Nägemine ei ole väga hea, näeb paremini videvikus.
Karvkate on seljal hele-kollakaspunane, punakaspruun või tumepruun, isegi kuni must. Selg ja õlad on tumedamad moodustades seljale risti. Küljed on heledamad. Kõhupool on hallikas valge kuni tumehall. Valgeid karvu on koonu külgedel, kurgualusel, saba tipus. Kutsikad on algul mustja karvkattega, hiljem muutuvad punakaspruuniks. Kõrvade väliskarvastik ja jalad on mustad, musti karvu on ka sabal. Punarebase kõrval on karusloomakasvatuses olulised mitmed looduses elutsevad rebase teisendid.
Sigimine on rebasel hästi uuritud. Suguküpsus saabub rebasel 10 kuuselt. Emased on viljakad kuni 8 kuni 10 aastani, kuid pesakonna suurus langeb peale 3.ndat poegimist. Ind on tavaliselt üks kord aastas jaanuaris, veebruaris, ka märtsis kestvusega 1 kuni 5 päeva. Rebased on polügaamsed, nii et üks isane võib paaritada 8 kuni 10 emast. Kunstliku seemenduse puhul aga 30-100 emast.
Tiinus on 52 päeva ja pesakonna suurus 4-6 kutsikat. AS Balti Karusnahk oli 2005.a. keskmine rebaste viljakus 3,8 kutsikat. Poegimine toimub tavaliselt märtsis, aprillis.
Paaritamine toimub rebasefarmides jaanuaris ja veebruaris. Emasrebane viiakse isasrebase juurde. Paarituse kestvus on varieeruv, keskmiselt 20-40 minutit. Paarituse järgselt jäävad loomad kinni nagu koerad, mil loomi ei tohi segada.
Kutsikate kasvatamine. Kutsikad on sündides nagu teistelgi kiskjalistel karusloomadel täiesti abitud. Nende keha on kaetud hõreda karvastikuga. Sünnimass on keskmiselt 90 g ja nad on pimedad ja kutsika karvastikuga kuni 17-18 päeva. Peale poegimist kontrollitakse pesakond. Terve pesakond lamab kobaras koos ja laiali tõstmisel roomavad jälle kokku. Nõrgad ja tühja kõhuga kutsikad niuksuvad pidevalt ja avavad suu justkui haigutamiseks. Nõrgad kutsikad paigutatakse ümber hiljem poeginud emasrebaste juurde. Emasrebane sööb esimestel elunädalatel kutsikate eritised ja hoiab pesakasti puhtana. Lisasööta hakkavad kutsikad sööma alates kolmandast elunädalast. Sööt antakse madalatelt plekkpannidelt (üks pann kolme kutsika kohta).
Võõrutatakse kutsikad 7 nädalaselt kui nad kaaluvad juba 1,5 kg. Võõrutamisel tõstetakse emad puurist välja ja sinna jäävad kutsikad. Võõrutatud kutsikad paigutatakse kahekaupa eraldi puuridesse, emased emastega ja isased isastega. Keskmiselt 5 kuu vanuselt paigutatakse isased üksinda puuri, seepärast jäetakse võõrutusjärgselt isaste puuri kõrvale üks puur vabaks. Rebane on täiskasvanu mõõtu 28-32 nädalaselt. Nahastama asutakse tavaliselt novembri keskpaigas. Täiskasvanud isased kaaluvad 6-7 kg, emased 4,5-6 kg. Põhikarjas peetakse rebaseid 5-6 aastat.
Puurid. Praegustes karusloomafarmides on rebaste puurimõõtmed olnud laiusega 90 cm, kõrgusega 70 cm ja sügavusega 90 cm.
Tänapäeval peavad rebaste puurid vastama Euroopa Karusloomakasvatuse Assotsiatsiooni poolt 1999.a. vastu võetud nõuetele ning sellised puurid peaksid olema kasutuses 2010. a (Recommendation concerning..., 1999).
Tabel 1. Miinimumruum rebaste jaoks (vastu võetud Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni poolt 1999. a) (Recommendation concerning..., 1999)
| Vaba pind puurides (m2) | |
| Täiskasvanud loom üksinda | 0,8 |
| Täiskasvanud loom koos poegadega | 2,0 |
| Noorloomad peale võõrutamist, kahekaupa | 1,2 |
Puuri miinimumkõrguseks on 70 cm. Puuri kõrguse suurendamise põhjuseks on rebaste heaolu parandamine.
Ülaltoodud arvud kehtivad uute farmide ehitusel või vana renoveerimisel. Kõikidele pidamisruumidele muutuvad need kohustuslikuks alates 31. detsembrist 2010.