Nahastamine

Karusnahkade tapmisjärgne tehnoloogiline protsess tapmisest kuni oksjonikeskusesse saatmiseni.

Karusloomad tapetakse süsihappegaasiga (mingid) või elektriga (rebased, sinirebased, kährikud). Rebaste tapmisel kasutatakse elektrivoolu, kui klemmid asetatakse rebase suhu ja pärasoolde ning seejärel lastakse elektrivool rebase kehasse, mis ta tapab.

Minkide tapmisel kasutatakse AS Balti Karusnahk traktori taha haagitavat haakeseadet, mis on varustatud spetsiaalse gaasikambriga. Sellise haakeseadmega saab sõita minkide varjumajade juurde, et puuridest saaks välja korjata nahastamisküpsed mingid.  Mingid tõstetakse kambrisse ja kui tapmiseks vajalik kogus minke on kambris, lastakse kambrisse gaasiballoonist vajalik kogus süsihappegaasi.  Peale seda korjatakse tapetud minkide korjused kastist välja ja laotakse spetsiaalsele alusele, kus iga mink asetatakse eraldi traatvõrgust korvi. 

Sageli sügavkülmutatakse tapetud loomade korjused selleks, et oleks neid võimalik paremini säilitada. Sügavkülmutamist praktiseeritakse, kui on vajalik korjuste pikaaegsem säilitamine või transportimine nahastamiseks farmist kaugema maa taga.  Sel juhul transporditakse tapetud mingid sügavkülmutatult. Tapmisejärgselt on vajalik nahkadel läbida pikk tehnoloogiline protsess enne, kui on need valmis müügiks oksjonikeskustesse. Nahkade tapmisjärgne töötlemine nõuab paljusid kalleid masinaid ning selliste soetamine on taskukohane vaid suurte tootmismahtudega farmidele.   Illustreerime karusnahkade tapajärgset töötlemist minkide tehnoloogilise protsessi näitel, mida kasutab momendil AS Balti Karusnahk.

Minkide puhul on tehnoloogilise protsessi osad järgmised:

1. Sügavkülmutatud korjuste ülessulatamine riiulitel.
2. Korjuse saepurus trummeldamine (3 min)
3. Ettevalmistus tupena nülgimiseks; mink kinnitatakse  tagajalgu pidi masinale, masin teeb 12-15 cm pikkuse sisselõike mingi vasakpoolsest kannast reite sisekülge pidi  kuni parempoolse kannani.
4. Naha lahtirebimine tagajalgadelt (kasutatakse spetsiaalset pinki)
5. Nülgimine spetsiaalsel pingil, kui nahk tõmmatakse rümbalt maha, eraldatakse karusnahk rümbast. Karusnahk jääb ümberpööratult mälv väljapoole.
6. Mälvapoolsele küljele heidetakse  käega saepuru.
7. Rasva eemaldamine mälvalt ehk rasvastamine, kus freespingil freesitakse mälvapoolsest küljest rasv. Kaasaegsed pingid on ühendatud arvutipõhiselt interneti kaudu firma omanike keskarvutiga, mis võimaldab pinke vajadusel reguleerida distantsilt. Eraldatud rasv kogutakse mahutitesse, mis transporditakse Väike-Maarja loomsete jäätmete keskusesse utiliseerimiseks.
8. Karusnaha mälvapoolne 3 minutine trummeldamine saepurus, kusjuures kasutatakse selleks ettenähtud puhastatud ja sõelutud saepuru, mida imporditakse Soomest ja Itaaliast.
9. Karusnaha trimmimine; kus antakse naha kaubanduslik välimus lõigates kääridega karusnahalt tagajalgade otsatükid ja mujalt väljarippuvad tükid
10. Naha ümberpööramine, nii et väljapoole jääb karvapoolne osa.
11. Naha trummeldamine saepurus 30 kraadi juures.
12. Naha plastikust vormimisraamile tõmbamine, millega venitatakse nahk sirgeks.
13. Vormimisraam asetatakse ratastega spetsiaalsele kuivatus-käsikärule, kuhu kinnitatakse vormimisraamid vertikaalselt saba pool alla poole ja pea pool ülespoole. 
14. Kuivatamine kuivatusruumis kirjeldatud kuivatus-käsikärul, mis automatiseeritult kindlustab nahkade õige kuivatusreziimi (nii temperatuuri kui kuivatuskestvuse). Näiteks kuivatatakse isasmingi nahka 70 h ja emasmingi nahka 40 h.
15. Naha vormimisraamilt mahatõmbamine vastava masinaga.
16. Naha käsitsi kammimine
17. Naha hoidmine ca 100 h jooksul kambris, kus on 70 % sisaldusega õhuniiskus ja 12 kraadine temperatuur. Selline naha hoidmine annab karusnahale parema kohevuse ja siidisuse. See võte on ettevõttes kasutusel alates 2008.aastast.
18. Karusnaha varustamine triipkoodiga, mis võimaldab nahku oksjonikeskuses identifitseerida.
19. Karusnaha masinaga kammimine ja mälvapoolne saepurust puhastamine suruõhuga.
20. Karusnahkade sortimine lottidesse (90-150 nahka) värvuste ja/või soo, suuruse järgi.
21. Karusnahkade ladumine ratastega varustatud alustele, millega nahad transporditakse oksjonikeskusesse.   

Fotod: Peep Piirsalu

Otsi galeriist