+ märgil klikkides näed õiget vastust

1. Kui suur oli 2005. a keskmine lambafarmi suurus Eestis (ületalve peetavad lambad)?
       a) 10 lammast;
       b) 20 lammast;
       c) 50 lammast;
       d) 100 lammast;
       e) 300 lammast

b) 20 lammast

2. Kui suur oli lammaste arvukus 2009. a 1. jaanuari seisuga?
       a) 30 tuhat lammast;
       b) 50 tuhat lammast;
       c) 80 tuhat lammast;
       d) 300 tuhat lammast

c) 80 tuhat lammast

3. Kui suur oli mahelammaste osatähtsus %-des lammaste koguarvust 2008. a Eestis?
       a) 10%;
       b) 25%;
       c) 50%;
       d) 60%

c) 50%

4. Kui palju peab ühe kohta olema laudas söödafronti ( ilma talledeta)
       a) 0,3 m;
       b) 0,4 m;
       c) 0,5 m;
       d) 0,6 m

b) 0,4 m

5. Kui palju saab lammaste karjatamisel ühel hektaril pidada uttesid (koos talledega) keskmise saagikusega kultuurkarjamaadel kogu karjatamisperioodi vältel?
       a) 4-5 utte hektaril;
       b) 6-7 utte hektaril;
       c) 8-10 utte hektaril;
       d) 12-14 utte hektaril

c) 8-10 utte hektaril

6. Kas poegimisperioodil on vajalik uttede rühmasulgudes pidamisel eraldada poeginud utt koos tallega (talledega) individuaalsulgu?
       a) ja;
       b) ei

a) ja

7. Kui palju peab 5 kg sünnimassiga tall saama oma emalt ternespiima esimesel elupäeval?
       a) ca 600 ml;
       b) ca 1000 ml;
       c) ca 1500 ml

b) ca 1000 ml

8. Kas Eestis peetakse lambaid enamasti?
       a) restpõrandatel;
       b) sügavallapanul

b) sügavallapanul

9. Kas eesti kliimatingimuste juures võib lambaid pidada ka aastaringselt väljas?
       a) ja;
       b) ei

a) ja

10. Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele?
       a) vaid keedusoola või lakukivi;
       b) vaid mineraalelementide segu;
       c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu

c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu