Päästeala haldusmenetluse lahendid - haldusakt, toiming ja -leping

LAHENDUS

jkn

vastus

selgitus

1.

toiming

Toimingu sooritamise kohta ei pea reeglina kirjalikku otsustust koostama, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Siiski on haldusorgan kohustatud toimingut kirjalikult põhjendama, kui isik, kelle õigusi toiming riivab, seda nõuab (HMS § 108). Toimingu sooritamisest keeldumise kohta tuleneb koostada kirjalik keeldumine (HMS § 43 lg 4 p 3).

2.

haldusleping

Haldusakti andmise asemel võib haldusorgan sõlmida isikuga halduslepingu. Lepingu sõlmimisel lepitakse isiku õigustes ja kohustustes kokku. Isik saab kokkuleppel haldusorganiga võta endale täiendavaid kohustusi ja haldusorgan võib anda vastutasuks õigusi, mille andmiseks ei ole haldusorgan kohustatud, ajatada mõne kohustuse täitmist või muud sarnast, mis ei ole seadusega vastuolus.

3.

üldkorraldus

Üldkorraldus on haldusakti ja määruse vahevorm, mis formaalselt loetakse haldusaktiks. Haldusaktist eristab üldkorraldust see, et tema adressaat ei pea olema konkreetselt nimeliselt kindlaks määratud. Määrusest eristab üldkorraldust see, et üldkorraldus antakse konkreetse asetleidnud või vahetult eesseisva üksikjuhtumi lahendamiseks ning peab olema faktiliselt põhjendatud. Määrus seevastu antakse abstraktselt tulevikus aset leida võivate olukordade reguleerimiseks.

4.

haldusakt

Haldusaktiga reguleerib haldusorgan ühepoolselt ettemääravalt haldusvälise isiku õigusi, kohustusi ja vastutust. Haldusaktiga konkretiseeritakse seadust või määrust konkreetsel üksikjuhtumil, mistõttu peab haldusakt olema nii täpne ja konkreetne, et isikul saab seda vahetult täitma asuda.

5.

vaidlusta-misviide

Vaidlustamisviide on haldusaktis märgitav selgitus haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. (HMS § 57)

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

jkn	vastus	selgitus
1.	toiming	Toimingu sooritamise kohta ei pea reeglina kirjalikku otsustust koostama, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Siiski on haldusorgan kohustatud toimingut kirjalikult põhjendama, kui isik, kelle õigusi toiming riivab, seda nõuab (HMS § 108). Toimingu sooritamisest keeldumise kohta tuleneb koostada kirjalik keeldumine (HMS § 43 lg 4 p 3).
2.	haldusleping	Haldusakti andmise asemel võib haldusorgan sõlmida isikuga halduslepingu. Lepingu sõlmimisel lepitakse isiku õigustes ja kohustustes kokku. Isik saab kokkuleppel haldusorganiga võta endale täiendavaid kohustusi ja haldusorgan võib anda vastutasuks õigusi, mille andmiseks ei ole haldusorgan kohustatud, ajatada mõne kohustuse täitmist või muud sarnast, mis ei ole seadusega vastuolus.
3.	üldkorraldus	Üldkorraldus on haldusakti ja määruse vahevorm, mis formaalselt loetakse haldusaktiks. Haldusaktist eristab üldkorraldust see, et tema adressaat ei pea olema konkreetselt nimeliselt kindlaks määratud. Määrusest eristab üldkorraldust see, et üldkorraldus antakse konkreetse asetleidnud või vahetult eesseisva üksikjuhtumi lahendamiseks ning peab olema faktiliselt põhjendatud. Määrus seevastu antakse abstraktselt tulevikus aset leida võivate olukordade reguleerimiseks.
4.	haldusakt	Haldusaktiga reguleerib haldusorgan ühepoolselt ettemääravalt haldusvälise isiku õigusi, kohustusi ja vastutust. Haldusaktiga konkretiseeritakse seadust või määrust konkreetsel üksikjuhtumil, mistõttu peab haldusakt olema nii täpne ja konkreetne, et isikul saab seda vahetult täitma asuda.
5.	vaidlusta-misviide	Vaidlustamisviide on haldusaktis märgitav selgitus haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. (HMS § 57)